Küllap on nii mõnigi saanud tuttavate meiliaadressidelt saabunud abipalveid tulla neile hädaolukorras appi ja raha laenata. Või siis imestanud, miks sõber on postitanud sotsiaalmeediasse loo sellest, kuidas keegi lubab tuua finantsvabaduse kõigi eestlasteni.
Küllap leidub neid, kes uudishimust aetuna säärase artikli avavad ning sel moel oma arvutisse vastiku viiruse tõmbavad. Kindlasti on mõnigi arvanud, et avab panga saadetud e-kirja ja avaldab “panga” palvel oma internetipanga paroolid. Kahtlustamata, et kirja on saatnud petised.
Nigeeriast meilitsi saabunud teadet kauge sugulase surmast ning kirjasaajat kui pärijat ootavast miljonitesse küündivast rahasummast usuvad tänapäeval vähesed. Paraku on petturid aasta-aastalt aina kavalamaks muutunud, esinedes vahel vägagi veenvalt. Ja ega´s ainult tavainimesed kelmide õnge lähe – paraku on seda juhtunud nii mõnegi ettevõtte, asutuse ja organisatsiooniga.