Küllap mäletavad paljud täiskasvanud nõukaaega, mil sahvrid-keldrid olid omatehtud moose, kompotte, kurgi-, seene- ja kapsapurke täis. Mahlapudeleist rääkimata. Tollal, kui poeletilt eriti midagi võtta polnud ja rahaga polnud just priisata, kulusid kodused hoidised marjaks ära.
Ajad muutusid. Paljudes kodudes jäi sissetehtud tavaar riiulitele lausa aastateks tolmu koguma. “Miks ise teha, kui tänapäeval on kõik poes olemas!”, “Ei praegused lapsed enam moosi söö!” – küllap tulevad analoogsed laused mõnelegi meist tuttavad ette.
Õnneks muutub aia-, põllu- ja metsasaaduste sissetegemine üha populaarsemaks ning koduseid hoidiseid osatakse üha rohkem hinnata.
Lisaks sellele, et omaaurutatud, -keedetud, -hapendatud ja -marineeritud kraam on maitsev, leidub selles “keemiat” palju vähem kui kaupluses müüdavates toodetes. Hoidistajate sõnul on tänavu erakordne aasta – vähemalt Saaremaal. Viljapuud aedades on lookas ja metsad seeni täis.
Kes kahtleb selles, kas kodumetsas nähtud seened süüa ikka kõlbavad, sel tasuks läbi astuda Kuressaare linnuse Põhjabastioni väravakäigus avatud seenenäituselt. Küllap saab seal nii mõnegi uue teadmise võrra rikkamaks.
Ja ega`s sügisande pea üksnes purki-pudelisse panema. Saab ju neid kasutada ka näiteks küpsetistes.
Tänase Saarte Hääle toiduleheküljelt leitav retsept on kindlasti väärt, et proovida, kuidas võiks maitsta üks kõrvitsakook. Head hoidistamist ja küpsetamist!