AJA LUGU ⟩ Patsi Armini lood: kangelashaud koerale

LÄBI ELU: Armini sõnul tuleb läbi elu sõita nii, nagu saatus selle tee sätib. Foto: Margus Müüri erakogu

"Sellega pead rahul olema, mis saatus sulle ette määrab," on öelnud Lõu ja Anseküla majakavaht Armin Aste, kes märtsis meie seast 92-aastasena lahkus.

Patsi Armin, nagu teda talukoha järgi tunti, sai omal nahal tunda küüditamist ja näha sõrulaste kadumist Teise maailmasõja läbi. Arminist jäi maha palju lugusid, mida näiteks tema lapselaps Margus Müür jõudumööda salvestas. Vanaisast valmis aastaid tagasi koolitööna dokumentaalfilmgi, kus vana mees elu karmidest keerdkäikudest kõneldes pisaraidki tagasi ei hoia. "Elu dikteerib, mängib sulle ette, kuidas sul elu läheb," räägib ta ise filmis. "Ei ole nii, et ma teen ja plaanin niiviisi. Vahel teeb elu sellise järsu pöörde, et sa ei oskagi midagi teha."

Pärisorja lapselaps

1928. aastal Ansekülas sündinud Armini esivanemad olid aga hoopis kirjuma minevikuga. Tema vanaisa olnud Oti mõisas pärisori, kes vahetati Kõljala mõisa musta täku vastu. Vanaisa oli kõva töömees ja raske töö ta noorest peast ka hauda viis. Armini isa oli aga väike hakkaja poiss, kelle kadakasaksad lapsendasid. Isa sai gümnaasiumihariduse ning saksa ja vene keel olid tal suus. Armin meenutas, et isal oli palju saksakeelseid raamatuid ja poisile oli ta ikka öelnud, et õpi saksa keel ära, saad raamatud endale. "Mind pole saksa keel huvitanud ja pole ka vene keel huvitanud," naeris Armin, et ei temast nende raamatute lugejat olnud.