L, 3.12.2022

AJA LUGU ⟩ Muhe ja rahvalik poistepunt Miki

Pool sajandit Saaremaa popmuusikat - 10. lugu
Mehis Tulk
, toimetaja
Muhe ja rahvalik poistepunt Miki
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
PAUSIKS POLE MAHTI: (Vasakult) Enno Kiri, Raagner Räim, Jaak Reinmets, Jüri Tõru, Lauri Talvistu ja Maie Põldmaa abiturientide 100 päeva ballil 1970. aasta kevadel. Foto on tehtud hetkel, kui Jaagu kitarri ühte purunenud keelt vahetati. “Tollal oli elu vaesem, pille oli vähem ja ansamblitel ei olnud võimalust purunenud keelega pilli kohe ringi vahetada,” meenutab ta.
PAUSIKS POLE MAHTI: (Vasakult) Enno Kiri, Raagner Räim, Jaak Reinmets, Jüri Tõru, Lauri Talvistu ja Maie Põldmaa abiturientide 100 päeva ballil 1970. aasta kevadel. Foto on tehtud hetkel, kui Jaagu kitarri ühte purunenud keelt vahetati. “Tollal oli elu vaesem, pille oli vähem ja ansamblitel ei olnud võimalust purunenud keelega pilli kohe ringi vahetada,” meenutab ta. Foto: jaan reinmetsa ERAKOGU

Teeninduskombinaat Saare ansambli Noisemakers lagunemine tühja kohta ei tekitanud ja asutuse klubis võttis instrumendid üle järjekordne Kingissepa keskkooli poiste punt, kes kandis kentsakavõitu nime Miki.

1969. aasta alguses tekkinud bändi moodustasid Raagner Räim (basskitarr ja ansambli juht), Enno Kiri (trummid), Jüri Tõru (vokaal), Maie Põldmaa (klahvpillid ) ja Jaak Reinmets (kitarr). Hiljem liitus Lauri Talvistu (kitarr). Solistina oli paljudel üritustel kaastegev Ülo Tõrs, kes Tallinnas õppides käis tihedalt läbi ansambliga Virmalised.

Nime andis pundile Artur Rinne šlaager. Nimelt laulis Rinne juba enne sõda laulu “Miki merehädas”, rahvusvaheliselt tuntud vana meremeeste laulu eestikeelset varianti. “Ma enam ei mäleta, kas me ka ise seda lugu mängisime. Vist mitte, kuna selle järgi oli raske tantsida,” lausub Jaak Reinmets.

Märksõnad
Tagasi üles