Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

LUGEJA KIRI ⟩ Klassikaline kultuur elab üle aegade

Bruno Pao. FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Tunnustatud vene kirjaniku Fjodor Dostojevski sünnist möödub täna 200 aastat.

Esmaspäeva hilisõhtul vestles Joonas Hellerma Peeter Toropiga “Plekktrummi” saates ka Eesti kultuuriruumis mõju avaldanud vene kirjaniku Fjodor Dostojevski elust ja tegevusest.

See saade tõi mulle meelde mõned kokkupuuted sügavalt inimeste elu ja loomust avanud klassikalise kirjanikuga. Rohkemgi veel. Meie suures kambris televiisori taga kõrguval raamaturiiulil asuvad üsna alguses kaks mustas kõvas köites 1939. aastal ilmunud raamatut, mis sisaldavad Dostojevski romaani “Kuritöö ja karistus” (tõlkinud Anton Hansen Tammsaare, kes samal ajal kirjutas ka “Põrgupõhja uue vanapagana” loo).

Neid, mingil olulisel hetkel soetatud raamatuid kasutas viimati aastatel 2013–2014 Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpuklassides õpetaja Rita Ilvese soovitusel Ilona Vapper. Meie vanas majas sündinud ja üleskasvanud lapselaps, kes praegu on Tallinnas Arte gümnaasiumi liikumise ja kehalise kasvatuse õpetaja.

Ta ei teadnud tollal, et mina olin aastakümneid varem, kui Dostojevskist lubati nõukaajal uuesti midagi teada, kirjutanud venekeelses täiskasvanute keskkoolis haridusteed jätkates kirjandi Dostojevski tähtsusest klassikalises kirjanduses. Juhendas Ukraina päritolu venelanna Natalja Kolomiets, kes jumaldas Dostojevskit.

Tema soovitas mulle mitte kunagi enam haridusteed pooleli jätta. Lõpetasingi Tartu ülikooli 52-aastaselt. Põhjusel, et ei olnud lugenud raamatut “Kuritöö ja karistus” 20-aastaselt. Dostojevskist oli sel ajal keelatud rääkida. Nüüd aga pühitseme ka eesti keeleruumis väljapaistva vene kirjaniku sündimise päeva. Tänu temale mõistame paremini inimese tunglemisi elus ja ideede olulisust arenemise teel.

Tagasi üles
Back