Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Põuase suve tagajärjed ⟩ Kesise köögiviljasaagi korvab hinnatõus

KAPSAPÕLLUL: Aarne ja Jana Põri on Saaremaal suurimad ja võimalik, et ka ainsad lehtkapsa kasvatajad. FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa köögiviljasaagid jäävad mullustele kõvasti alla, kuid targalt majandades loodavad põllumehed ikkagi rahaliselt plussi jääda.

Tellijale Tellijale

Saikla küla Rautsi talu peremees Aarne Põri ütleb, et tema tänavused saaginumbrid jäävad pea poole võrra eelmise aasta omadest väiksemaks. Olgu põhjuseks jahe kevad või enneolematult kuum suvi, on enamik kultuure ilmataadile lõivu maksma pidanud. “Kui me räägime ristõielistest – kapsalised, kaalikas, raps –, siis need pidasid kuumale vastu,” räägib Põri. Ilma inimese abita kapsas siiski hakkama poleks saanud. “Neid sai kastetud ja mällitud iganes,” kinnitab talunik.

Tänavune punapeet Rautsi talus poolenisti ikaldus. “Kevad oli pikalt külm ja meil liivamaade sees ei tahtnud ta kuidagi külma liiva seest üles tõusta. Sama oli porgandiga,” tõdeb Põri. Porgandil kannatas eelkõige kvaliteet. Omal ajal naerdi Euroopa Liidu nõude üle, et porgand peab olema nii sirge, et pliiats tagant välja ei paista. Nüüd Brüsseli nõue enam ei kehti, aga iga porgandikasvataja teab, et kõverate või käkras porgandite eest ostja raha välja ei käi. “Porgand peab olema ilus, sest inimene ostab sellist asja silmadega,” lausub Aarne Põri. Porgandipraagi annetab Rautsi talu jahimeestele, kes kasutavad seda hirvede peibutamiseks. “Nad peavad ju hirve millegagi meelitama,” selgitab talunik.

Tagasi üles
Back