Kuressaare muinsuskaitseala uus kaitsekord ootab linnarahva arvamusi

Kuressaare vanalinn. Foto on illustreeriv. Foto: Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitseametis on avalike arutelude toel valmis saanud Kuressaare muinsuskaitseala uue kaitsekorra eelnõu, mis on alates tänasest avalikul väljapanekul ja ootab linnarahva arvamusi.

Muinsuskaitsjate tähelepanu on viimasel aastasajal laienenud üksikutelt monumentidelt terviklike kultuuriväärtuslike keskkondadeni. Üks selline on Kuressaare ajalooline linnasüda. Linnuse, raekoja, kirikute, 18. sajandi esindushoonete ümber ja vahel on ajaloolised tänavad vanade hoonetega, mis kannavad kõnekalt edasi Kuressaare arengu ja inimeste lugusid. See on igapäevane elukeskkond, mida hinnatakse ka kultuuriväärtusena ja reisisihtkohana.

Muinsuskaitseala eesmärk on hoida Kuressaare ajaloolise linnasüdame eripära ja väärtusi ning soodustada linna arengut pärandist lähtuvalt ja sellele tuginevalt.

Muinsuskaitseala ajalugu

Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala (toonase nimetusega kaitsetsoon) moodustati 1973. aastal. See hõlmas linnus-kindluse kompleksi ning selle osa vanalinnast, kus on valdav kivihoonestus. 1995. aastal laiendati muinsuskaitseala kogu perimeetri ulatuses ning sellele liideti Kauba tänava alguse hooned.

Tänase kuju sai muinsuskaitseala 2004. aasta põhimääruse kehtestamisega, kui lisandusid Pika ja Kohtu tänava piirkond, samuti Suur-Põllu ja Väike-Põllu tänava puithoonestus ja Allee tänava äärsed kinnistud. Kogu ajalooline Tori piirkond ning Uus- ja Vana-Roomassaare tänava piirkond haarati kaitsevööndisse.

Muinsuskaitseala väärtused

Kuressaare muinsuskaitseala uue kaitsekorra väljatöötamisel alustati Kuressaare isikupära sõnastamisest. Arvamusi küsiti ja arutleti nii kaitsekorda koostava töörühma liikmetega kui ka linnaelanikega avalikel üritustel. Kuressaare tuntud visiitkaartide – nagu linnus ja mererand – kõrval tõusis tugevalt esile hoonestuse ja linnakeskkonna inimmõõtmelisus, Kuressaarele omased ehitusmaterjalid, puithoonestus ja isegi vaikus, mida siiani ei olnud muinsuskaitseala keskseks väärtuseks peetud.

Kõik sõelale jäänud väärtused jõudsid kaitsekorra teksti: mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elukeskkond, keskajast tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas tänavavõrk kolmnurksete väljakutega, avalikud haljasalad ja rannaala, krundi- ja hoonestusstruktuur, ehitusjooned, hoovid, haljastus, ajaloolised linnaruumi elemendid ja hooned, linnus-kindlus ja arheoloogiapärand.

Muinsuskaitsel on Kuressaares tugevad traditsioonid ning selle järjepidevuse hoidmine on oluline ka kaitsekorra eelnõu koostamisel. Väärtused, mis olid eelduseks muinsuskaitseala loomisel, on tänaseni alles. Kohalike muinsuskaitsjate tõsiste pingutuste tulemusel korrastati 1970.–80. aastatel Kuressaares mitmed ajaloolised hooned. Selle perioodi restaureerimiskihistus on kvaliteetne ja omanäoline. Samuti on paljud tol ajal püstitatud hooned järginud kohalikku ehitustraditsiooni, mõjudes täna ajaloolise linnakeskkonna loomulike osadena.

Hoonetele määratakse kaitsekategooriad

Kaitsekorra koostamise üks eesmärke oli muinsuskaitseala kaitse korralduse muutmine mõistetavamaks, arusaadavamaks ja täpsemaks. Ehkki iga hoone korrastamist ja muutmist puudutavate küsimustega tegeleb muinsuskaitseamet individuaalselt, on juba kaitsekorraga võimalik sõnastada üldjoontes iga konkreetse hoone jaoks kehtivad nõuded ja põhimõtted.

Nii on võimalik anda suunised nii projekteerijale, omanikule kui ka ametnikele. See toob kaasa suurema selguse, mille põhjal sünnivad muinsuskaitseameti otsused ja millised on hoone korrastamise võimalused üleüldse. Selleks on muinsuskaitseala hooned jagatud kolme kaitsekategooriasse: A, B ja C.

A-kategoorias on kultuuriväärtuslikud hooned, kus muinsuskaitselist tähelepanu vajab lisaks hoone välimusele ka sisemus, sh ruumijaotus, sisetarindid, interjööridetailid (siseuksed ja -trepid, piirdeliistud, ahjud, mantelkorstnad jms) ning siseviimistluskihid (puitpõrandad, maalingud, tapeedid, stukkdekoor, laudlaed jms).

Seni on käsitletud kõiki muinsuskaitseala hooneid sisuliselt A-kaitsekategooria hoonetena – muinsuskaitse eritingimused ja tööde tegemise luba tuli taotleda ka sisetöödeks. Uue kaitsekorraga jääb sisetööde tegemisel loakohustus kehtima vaid ainult sellel osal muinsuskaitseala hoonetest.

B-kategooria hoonetel on muinsuskaitselist tähelepanu vajav eelkõige välisilme. Selle kategooria hoonetel on kandev roll muinsuskaitseala miljöö loomisel ja hoidmisel. Väärtuslikud, sageli üksnes Kuressaarele omased detailid ja materjalid muudavad need hooned silmapaistvateks. Nende hoonete välisilme taastamisel ja korrastamisel on eesmärgiks eheda vana materjali säilitamine ja tervikliku lõpptulemuse loomine.

B-kaitsekategooria hooned saavad siseruumides ehitamisele loakohustuse leevenduse – edaspidi ei ole selleks vaja taotleda muinsuskaitse eritingimusi ja tööde luba.

C-kategoorias on hooned, mille algse arhitektuurse ilme säilitamine või taastamine ei ole muinsuskaitseala kontekstis oluline. Need hooned ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning seetõttu saab nendega seotud asjaajamist lihtsustada – enam ei pea taotlema eritingimusi ega tööde tegemise luba. Muinsuskaitseamet annab edaspidi oma kooskõlastuse vallavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses. Siiski tuleb muudatusi kavandades tagada hoone arhitektuurne terviklikkus ja sobivus ümbritseva ajaloolise linnaruumiga.

Hoonetele on kategooriad määranud kaitsekorra koostamise töörühm, lähtudes muinsuskaitseala väärtustest ning hoonete ülevaatuse tulemustest.

Kokkuvõttes muutub korraldus enamiku omanike jaoks leebemaks ja lihtsamaks. Vaid A-kategooria hoonete puhul ei muutu asjaajamises midagi peale selle, et neid puudutavate taotlustega tegelemiseks on nüüd maakonnanõunikel rohkem aega ja protsess sujub ladusamalt.

Muinsuskaitseala laiendamisest

Kaitsekorraga on kavandatud muuta muinsuskaitseala piire. Kavandatud muudatused lähtuvad sellest, et piiridesse oleks hõlmatud kogu ala, mis vastab sisuliselt kaitseala eesmärgile ja kannab selle väärtusi. Võib ju eeldada, et muinsuskaitseala – tervikliku kultuuriväärtusliku keskkonna – piir on tajutav ka linnaruumis. Muinsuskaitsealaga liidetakse seni kaitsevööndis asunud tänavalõigud, kus on säilinud muinsuskaitsealaga samaaegne ja sarnane kultuuriväärtuslik hoonestus ning järgitakse põhimõtet, et tänava mõlema külje hoonestus oleks ühtmoodi kaitstud.

Samal põhjusel on ette nähtud peamiselt nõukogudeaegse hoonestusega alade muinsuskaitsealast väljaarvamine.

Kaugvaated linnusele

Muinsuskaitseala kaitsevööndile lisanduvad oluliste kaugvaadetega alad. Oluliste kaugvaadetena on silmas peetud vaateid Kuressaare linnuse tornidele ja vaadet Smuuli tänava poolt piki Tallinna tänavat vanalinna algusele. Kuressaare linnuse tornid on madala hoonestusega linna silueti kõige äratuntavam maamärk. See visiitkaart tervitab kõiki, kes saabuvad linna lennujaamast, merelt või Sõrve poolt. Transvaali ja Tallinna tänava ristmik on endise Riia värava asukoht, kus algab muinsuskaitsealale iseloomulik tihe ja madal hoonestus. Kaugvaadete ala, nagu ülejäänud kaitsevöönd või ka muinsuskaitseala ei ole ehituskeeluala, ent muudatusi ehk uusi hooneid kavandades tuleb silmas pidada, et need ei hakkaks häirima olulisi vaateid.

Kõiki neid ettepanekuid tutvustati 2020. aasta lõpus toimunud avalikul arutelul linnarahvale. 17. novembrist 17. detsembrini kestva avaliku väljapaneku ajal saab tutvuda uue kaitsekorra eelnõuga. Kaitsekorra sisu osas on võimalik kaasa rääkida ning teha muudatusettepanekuid ja täpsustusi.

Kõik arvamused ja kommentaarid on oodatud aadressil [e-mail]. Dokumendiga saab eelneva kokkuleppe alusel tutvuda muinsuskaitseameti Saaremaa kontoris Tallinna tn 10. Ööpäevaringselt on eelnõu kättesaadav muinsuskaitseameti kodulehel www.muinsuskaitseamet.ee/kuressaarekaitsekord, samuti on kogu avaliku väljapaneku aja Ferrumi ees avatud uut kaitsekorda tutvustav välinäitus.

20. novembril toimub kaitsekorda tutvustav ringkäik, mis algab kell 11 näituse juurest Ferrumi eest.