PRIIT SEPP ⟩ Lähisuhtevägivald ei ole peresisene asi!
/nginx/o/2021/04/26/13747978t1h08d7.jpg)
“Lähisuhtevägivald ei ole peresisene asi. Sellest tuleb igal juhul teatada, et perele saaks abi anda,” kirjutab Kuressaare politseijaoskonna juhtivuurija Priit Sepp.
Lõppeval aastal, 24. septembri seisuga on Saare maakonnas politseis registreeritud 147 lähisuhtevägivallaga seotud juhtumit. Kui vaadata sama ajavahemikku varasematel aastatel, siis mullu läks kirja 198 juhtumit, 2019. aastal aga 211.
Enamikus neis juhtumeis on kannatajad olnud naised ja vägivallatsejad enamasti mehed. Ligi 60% vägivallatsejatest on olnud joobes. Enamasti annavad juhtumitest teada ohvrid ise või siis nende pereliikmed.
Juhtumite arv on viimaste aastate vaates Saaremaal vähenenud, kuid Eestis tervikuna on lähisuhtevägivallast teadaandmine viimastel aastatel püsinud enam-vähem samal tasemel.
Jõhkrutsevad ka naised
Registreeritud juhtumite arvu vähenemise põhjust on üheselt keeruline välja tuua, kuid kahanemise ühe põhjusena näeme, et osa vägivallatsenud inimesi on kinni peetud ja kannavad karistust, osa on katseajal.
Samuti on viimastel aastatel vähenenud nende kohtade arv, kuhu varem oleme korduvalt saanud lähisuhtevägivallaga seotud väljakutseid.
Kõige sagedasemad on juhtumid, kus joobes mees lööb, kägistab, pigistab oma naist. Samas saame teateid ka juhtumitest, kus naised löövad oma mehi. Jõhkramad on olnud sellised juhtumid, kus naine lõi elukaaslast jalaga näkku. Teisel juhul lõi naine mehele noaga rindu. Mõlemad naised olid joobes.
Paraku saame ka teateid sellistest juhtumitest, kus lapsevanem on kaotanud enesekontrolli ja väärkohelnud oma last – löönud käega, rihmaga või tirinud juustest. Niisuguseid teateid oleme saanud ka lastelt endilt, kuid selline info jõuab politseini ka näiteks õppeasutuste kaudu.
“Jõhkramad on olnud sellised juhtumid, kus naine lõi elukaaslast jalaga näkku. Teisel juhul lõi naine mehele noaga rindu. Mõlemad naised olid joobes.”
On olemas riskitegurid, mis suurendavad raskete vägivallakuritegude toimepanemist. Üldjuhul on nendeks alkoholiga seotud või sotsiaalsed probleemid, aga näiteks ka varasem lähisuhtevägivalla kogemus, varasem riskikäitumine või ka olukorrad, kus naine ja mees lahku lähevad.
Politsei võtab iga lähisuhtevägivalla teadet tõsiselt ja reageerib alati. Väljakutsele reageerides hindame ka vägivalla kordumise tõenäosust ja vastavalt sellele teeme järelkontrolle, et vägivalla kordumist välistada.
Lähisuhtevägivalla juhtumi korral pakume alati igakülgset abi ja mitte ainult kannatanule. Loomulikult teeme kõik, et kannatanut kaitsta – tähtis on, et tema turvalisus oleks tagatud. Ka vägivallatsejal on olemas võimalused abi saada – sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakonna (näiteks vägivallast loobumise tugiliini) ja kohaliku omavalitsuse kaudu. Kui algatatakse kriminaalmenetlus, siis määratakse vägivallatsejale selles ka asjakohased kohustused, näiteks sotsiaalprogrammid, mis tal läbida tuleb.
Lähisuhtevägivald ei ole peresisene asi. Vägivallast teada saades, võimalikke ohumärke märgates tuleb sellest igal juhul teatada, et perele saaks abi andma hakata.
Kuidas sekkuda?
Kuuldes näiteks kõrvalkorterist kisa, sõimu või appihüüdeid või nähes vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112.
Vägivallatseja võib rünnata ka kõrvalist isikut, seega ei pruugi olla mõistlik minna ise tüli lahendama.
Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Julgusta teda abi otsima ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed.
Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi!
Kust saada abi? Kui kellegi elu või tervis on ohus, helista viivitamatult 112. Vägivallajuhtumitest võid teada anda ka oma piirkonnapolitseinikule, kelle kontaktid leiad veebilehelt www.politsei.ee.
Esmast kriisinõustamist pakub ööpäevaringselt tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006. Abivajavatest lastest teavita ööpäevaringselt lasteabi telefonil 116 111.