KÜSITLUS ⟩ Kas elujärg läheb aina paremaks või viletsamaks? (1)
4. detsember 2021, 00:24
/nginx/o/2021/12/03/14240061t1h2966.jpg)
Sageli kuuleme, et eestlased pole kunagi nii hästi elanud ja endale nii palju lubada saanud kui praegu. Samas kõlab tihti seisukoht, et tempoka hinnatõusu tõttu inimeste ostujõud aina kahaneb ning toimetulekuks peab püksirihma pingutama. Kumb väide siis paika peab?
Ivi Linkmann Astest: Ma ei usu, et kõigil on palju raha. Ikka kehvemini elatakse, rihma pingutatakse. Kindlasti räägitakse tutvusringkonnas, et on kallis ja kallimaks läheb. Juba üüripindadel elamisele läheb palju raha ja järgmise palgapäevani hakkama saamiseks peab kokkuhoidlik olema.
Mina saan hakkama, mees töötab kolme koha peal. Kõige suurem väljaminek on, et maksud saad makstud – see on number üks! Süüa on vaja osta, muidugi nii palju enam ei lähe, lapsi kodus pole. Aga oleks pere, siis kindlasti laste peale läheb kõige rohkem.
Oma maja tahaks, aga ei kujuta ettegi, kas see saab kunagi ka reaalsuseks, väga kahtlen.
Inna Nurja Kuressaarest: Misasi see kätte jääb, pole raha saadagi ju. Koroonaajal töökohad kaovadki kõik ära ju. Ma olen ise septembrist töötu ja töötukassal ei ole praegu midagi pakkuda.
Varem töötasin 23 aastat kokana, aga seda tööd ma enam tervise pärast teha ei saa.
Ma ei tea, kust inimestel see raha tuleb. Hinnatõusu mured on meeletud, eriti peredel. Poes ikka vaatad, mis on odavam. Mina küll aru ei saa, et hästi läheks praegu. Aga rahvas käib poes, raha on. Turupäevadel oli rahvast nii et tapab.
Kõige hind on tõusnud: bensiin ja kodumaised õunad ja kõik asjad on kallid, mida tahad osta. Miks ma pean Poola õunu sööma, kui saaks Eesti omasid ka. Kallis on elu jah.
Heli Hiie Kuressaarest: Ma arvan, et see on kahe otsaga asi. Ühelpool tõusevad, teiselpool langevad. Kellel oli raske, sellel läheb raskemaks, kellel oli kerge, läheb kergemaks.
Tutvusringkonnas on elu hetkel normaalne, inimesed väga ei kurda praegu.
Nimetuks jääda soovinud kohalik: Ma ei tea, praegu küll ei tunne, et asi hull on. Aga kui nõnda edasi peaks minema, siis on tõesti inimesi, kes on raskustes.
Aga arvan, et rahval on ikka raha rohkem käes. Kui lähen kuskile poodi, siis ei näe, et vaesus on. Kui lähen teatrisse, on raske piletit saada, kui tahan spaasse minna, sama lugu.
Selge on, et ükskõik kui suur palk või pension on, tuleb midagi ikkagi hoiustada. Ikka on võimalik kokku hoida. Meie elame abikaasaga koos oma majas ja meil ei ole see asi probleemiks.
Tarvo Nurmeots Muratsist: Mõlemad on õiged. Kõik oleneb, mida tahetakse või soovitakse ja vastavalt sellele valitakse.
Toon hea näite meie enda ettevõtlusest, kus novembrikuu lõpus on läinud suhteliselt hästi. Naersime just, et müüt, et eestlastel ei ole kuu lõpus raha, ei pea tegelikult paika. Meie numbrid näitavad seda. Mitte et need müügid oleks nüüd kosmilised, pigem marginaalsed, aga nad on olemas.
Seal on ka must reede sees, mis toetas, aga ka peale selle on olnud kuu lõpus müüke. Meil on mingis mõttes kallid tooted, tervisetooted. See nagu kummutaks müüti.
Kõik oleneb sellest, mida inimesed valivad – kuhu kulutada. Ja vastavalt sellele hakatakse arvama, kas on lõpp või on alles millegi algus. Inimesed on taibukamaid valikuid hakanud tegema ja me tarbime vähem.