MUUDATUSED PÄÄSTEALAL ⟩ Saaremaa valvekorrapidajad hakkavad õhtul ja öösel reageerima kodust

Kertu Kalmus
, Saarte Hääle vanemtoimetaja
Copy
Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla
Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla Foto: Mailiis Ollino

Päästeamet teatas, et päästeameti struktuur ja töökorraldus muutuvad, ühtlustamaks koormust ja tõstmaks palkasid. Ümberkorralduste käigus väheneb peamiselt juhtide arv, kellest enamikule pakutakse uut ametikohta. Muudatused ei jää tulemata ka Saaremaal.

Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla selgitas Saarte Häälele, et märtsis muudetakse Saaremaa korrapidamisgrupi töökorraldust ning operatiivkorrapidajad hakkavad reageerima koduvalvepõhiselt, mis tähendab et kell 8–17 reageeritakse juhtumitele töökohalt küll, kuid töövälisel ajal reageerib valves olev operatiivkorrapidaja kodust.

Hiidlastel aastaid toiminud

“Sarnaselt nüüd Saaremaal tehtavale muudatusele, on koduvalvepõhine korrapidamisgrupp toiminud Hiiumaal juba aastaid,” nentis Soodla. “Päästemeeskondade kohale jõudmise aeg sellest ei muutu ning päästeamet reageerib jätkuvalt sündmustele, kus ohus on elu, vara või keskkond,” kinnitas ta.

Hetkel on Kuressaares ametis viis korrapidajat, kes kõik tagavad valvegraafiku alusel ühe ametikoha funktsiooni. Pärast ümberkorraldusi jääb Saaremaale alles üks peaspetsialisti koht, kes reageerib sündmustele kell 8–17. Tööajaväline korrapidamisfunktsioon jagatakse aga graafiku alusel muudel ametikohtadel töötavate inimeste vahel ära.

Eelkokkulepete kohaselt asub üks inimene Soodla sõnul loodavale peaspetsialisti ametikohale ning kaks liiguvad parasjagu vabadele ametikohtale. “Ülejäänud kahest üks on avaldanud soovi minna pensionile ning teine soovib päästesüsteemist lahkuda,” lisas päästekeskuse juht.

Ümberkorraldused ei mõjuta Heiki Soodla kinnitusel päästetööde läbiviimist Saare maakonnas. “Inimese vaatest ei muutu märtsist midagi. Ühtegi komandot ei sulgeta ja päästemeeskondade kohalejõudmise aeg ei muutu,” kinnitas ta.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu selgitas, et sarnaselt on nad oma struktuuri üle vaadanud iga viie aasta järel – ka 2011. ja 2016. aastal. "Päästeametile on viimase viie aasta jooksul antud olulisi uusi ülesandeid – näiteks ulatuslik evakuatsioon ja muud riigikaitselised rollid, kriisideks valmistumine ja regionaalne kriisijuhtimine. Viime muudatustega oma tegevused kooskõlla nii ühiskonna kui ka organisatsiooni vajadustega, et jätkuvalt pakkuda parimat võimalikku teenust," kinnitas Tammearu.

Hoolikalt läbi kaalutud samm

Muudatused puudutavad ohutusjärelevalve korraldust, päästepiirkondade arvu ja struktuuri ning korrapidamisgruppe. Juhtide arvu väheneb ja nende töökoormus ühtlustub. Möödunud aastal viis päästeamet ellu vajalikud muudatused ennetustöö valdkonnas, personalitöös ning halduse valdkonnas.

„Peame säilitama konkurentsivõime tööturul ja organisatsioonis sees ning tõstma nende inimeste palka, kelle töökoormus suureneb. Tähtis on tagada organisatsiooni sees palgahierarhia, et töötajad oleksid motiveeritud ametiredelil tõusma. See on vajalik, et saaksime hoida ja enda juurde meelitada parimaid töötajaid ning pakkuda ka edaspidi pädevat ja kvaliteetset teenust,“ ütles Tammearu, kinnitades, et kõik muudatused on hoolikalt läbi kaalutud.

Kokku väheneb mulluste ja tänavuste ümberkorraldustega päästeametis 70 ametikohta ja neist 20 ei ole midagi asemele pakkuda. Ümberkorralduste käigus ei suleta ühtegi komandot ega pommigruppi, samuti ei koondata ühtegi päästjat ega demineerijat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles