K, 5.10.2022

Saaremaal ootavad esimesed chaga kasvatused juba saaki

Chaga OÜ
Saaremaal ootavad esimesed chaga kasvatused juba saaki
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Chaga OÜ

Mulgimaal alguse saanud chaga kasvatuste rajamise idee on tänaseks jõudnud igasse Eesti maakonda. Saaremaalegi on esimesed chaga ehk musta pässiku istandused juba rajatud. Saare mees Ilmo Torn räägib, miks tema on otsustanud teenida metsa pealt tulu ilma seda maha võtmata ja pässiku oma metsas kasvama pannud.

Kolm aastat tagasi hakkas kodumaiste tervisetoodete valmistamisele keskendunud Tõrvas asuv ettevõte Chaga OÜ Soome ja soomlaste eeskujul rajama Eestisse chaga kasvatusi.

Chaga kasvatamine loob võimaluse teenida uutmoodi tulu ja vähendada ka maamaksuga seonduvaid kulusid. Lisaks aitab seenekasvatus väärindada Eesti metsa ilma seda maha võtmata.

2000 ise paigaldatud tüüblit

Ilmo Torn luges chaga kasvatuste rajamisest esimest korda kaks aastat tagasi ajakirjanduses ilmunud artiklist ja otsustas ka enda metsa chaga istanduse rajada.

„Ma olen metsandust õppinud ja teadsin selle seene väest,“ kõneleb Ilmo. „Olen sellest valmistatud teed joonud ja minult kui metsaomanikult on lausa küsitud, kas mul oleks pässikut anda. Kui mu isa haigestus vähki, tegi ta endale droogi sellest seenest ja jõi seda. Ehk mul olid juba eelnevast elust väikesed kokkupuuted chagaga,“ meenutab Ilmo.

Foto: Chaga OÜ
Foto: Chaga OÜ

Ilmo peamine argument oma metsa 2000 chaga tüüblit istutada on eelkõige seotud metsamajandamisega. „Mul on ära kuivendatud sookaasik, kus pakupuud väga palju pole. Samas võimaldab chaga kasvatus 20 aasta pärast, mil mitu saaki koristatud, endiselt selle metsa veel paberipuuna ära müüa. Minu jaoks tähendab see lisatulu metsa pealt,“ selgitab Ilmo oma mõttekäiku chaga kasvama panemisel.

Esimesed chaga tüüblid paigaldas mees oma metsa kaks aastat tagasi aasta alguses. Mõned nädalad hiljem viis paigaldamise lõpuni.

Kuna tegemist on võrdlemisi uue metsamajanduse võimalusega Eestis, võib olla metsaomanikel eeldusi või hirme. Ilmol neid ei olnud. „Mul oli visioon ja kindel nägemus olemas. Samas metsas, kus ma chaga kasvama panin, olin paar kuud varem teinud raiet ja seal oli see seen ka looduslikult juba olemas. Täiesti teadlikult panin chaga kasvama ja katsetan.“

Muide, chaga pulbrit on Ilmo proovinud panna kohvi sisse ja kasutanud seda väega seent ka teetõmmisena. „Praegugi on mul kilo-poolteist chaga seent kodus olemas,“ ütleb Ilmo.

Teadusmaailma toetus

Meditsiiniseent chagat ehk musta pässikut teatakse juba 16. sajandi rahvameditsiinist, kui sellel usuti olevat tugev põletike vastane toime. „Viimastel aastatel on toimunud äärmiselt suur hüpe teadusmaailmas, sest meditsiiniseeni uuritakse aina enam mahukates uuringutes ja neis nähakse juba praegu äärmiselt suurt potentsiaali erinevate haiguste ravis. Seetõttu peab mõtlema sellele, kuidas tulla toime kasvava nõudlusega loodustoodete vastu,“ tõdeb Silver Laus, Chaga OÜ seenekasvatuse müügijuht.

„Nõudlus chaga vastu on tugeval tõusuteel, kasvades näiteks Põhja-Ameerikas aastaga 30%. Olen arvamusel, et chaga hind läheb varsti lakke, sest nõudlus ületab pakkumise. Ettevõtted, kes USA-s selles valdkonnas toimetavad ja chagat oma tootmises kasutavad, ostavad Aasiast madala kvaliteediga toorainet. Euroopast on võimalik osta chagat Soomest, aga seal on mahud väga piiratud. Nüüd on Eestil suur võimalus,“ selgitab Laus chaga populaarsuse hüppelist kasvu.

Chaga kasvatuste rajamise juurde jõutigi eelkõige vajadusest saada toorainet enda eliksiiride jaoks. Eeskuju võeti Soomest ja soomlastelt, kes üle 10 aasta juba edukalt chagat kasvatanud on. Tänaseks on Soomes juba üle 1000 erametsaomaniku, kes sel moel oma metsast passiivset tulu teenivad.

Vähenõudlik stardipakett

Chaga istanduste rajamiseks on vajalik vähemalt 0.25 hektarit kasemetsa, kus kasvavad puud on vähemalt 10 aastat vanad ja mille minimaalne läbimõõt on 10 cm. Chaga kasvama panekuks tuleb kasepuule puurida 5 cm sügavune auk, kuhu istutatakse spetsiaalne chaga tüübel.

Foto: Chaga OÜ
Foto: Chaga OÜ
Foto: Chaga OÜ

Pässikut kandvad tüüblid valmistatakse Eestist pärit seene paljundamisel Mycelia tipp-seenelaboratooriumis Belgias. Laboratooriumi asutas 1985. aastal seenetadlane Magda Verfaillie ning selle põhitegevusteks on seeneniidistike ehk mütseelide tootmine, teadus- ja arendustegevus. Laboratooriumis toimub chaga kasvatamine ja paljundamine puidust tüüblitel, mis seejärel jõuavad Eestisse, olles juba „istutusvalmid”.

Mitte üheski teadusuuringus ei ole täheldatud, et must pässik lühendaks puu eluiga või pidurdaks selle kasvu.

Tasuta chaga kasvatuse õppepäev Saaremaal

29. aprillil algusega kell 13.00 korraldab Chaga OÜ koostöös MTÜ Saaremaa Metsaühinguga chaga kasvatuse õppepäeva.

Huvi korral pane ennast kirja siin!

Õppepäeval kavas:

  • Räägime chagast ehk mustast pässikust ja selle kasvatamisest.
  • Kui tasuv on selline väärindamine?
  • Mida teha saagiga ja mis on maailmaturu nõudlus?
  • Õpime, kuidas tüübleid istutada.

Lektorid ja kontakt:

Silver Laus – chaga kasvatuse projektijuht, Chaga OÜ
Elisabeth Tamm – chaga kasvatuse müügijuht, Chaga OÜ
elisabeth.tamm@chagahealth.eu, 5371 4100

Asukoht: Sadama talu, Laugu küla, Saaremaa

Kestus: ca 1-2 h.

Õppepäev on osalejatele TASUTA.

Märksõnad
Tagasi üles