AJA LUGU ⟩ Kuidas sai alguse Hellama(a) küla lugu

HELLAMAA KIRIKU rajamiseks hakati ehitusmaterjali koguma 1864. aastal. Kirik valmis kaks aastat hiljem. Foto: Muhu Muuseumi fotokogu

Muhu muuseumil on ilmumas raamat pealkirjaga “Hellama ja Võlla asundus”. Pealkiri on juba oma nimekujuga tähelepanu äratanud, kuna tänapäeval teatakse Hellamaa küla ja Võlla küla. Viimasest ei ole aga raamatus üldse juttu.

Tänapäeva Hellamaa küla on tekkinud mitmest ajaloolisest asumist. Eesti Vabariigi alguses oli Hellama küla, mis oli tekkinud mõisamaade jaotamisest 19. sajandil. 1919. aasta maareformiga jagati ka järelejäänud Hellama riigimõisa, kirikumõisa ja Võlla mõisa põllumaad muhulastele.

Neid mõisapõldudele rajatud külasid nimetati asundusteks. Segadust tekitab asjaolu, et mõisamaade naabruses on Võlla põlisküla, mis kuulus Hellama mõisale ja on siiani omaette küla. Seega oli kuni 1977. aastani Muhus Võlla asundus ja Võlla küla. Alates 1977. aastast liideti Võlla asundus Hellamaa külaga.