Kas Nasva jõe suured saagid ohustavad kalavarusid?

Nasva kalur Sander Laid Foto: Maanus Maasing / Saarte Hääl

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldas teadlastele toetust, et nad uuriksid, millist mõju avaldab kalapüük Nasva jõel Mullutu-Suurlahe ja rannikumere kalavarudele.

KIK-i keskkonnaprogrammist sai Eesti mereinstituut toetust 49 859 eurot, kokku kulub uuringuteks 62 324 eurot.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki Tuus ütles, et uuringu tellis riik. Ajendi uuringu läbiviimiseks andis mõni aasta tagasi tuvastatud segadus jõemõrdadega Nasva jões, kus mõrrad ja nende paigutus jões ei vastanud nõuetele. "Kohtusime kaluritega ja saime sellisele kaubale, et edaspidi paigutatakse mõrrad jõkke nii, nagu näeb ette kalapüügieeskiri. Muutsime natuke ka mõrra definitsiooni ja tulime kaluritele vastu, et nad võivad jõemõrral kasutada kariaeda."

Ühtlasi otsustas ministeerium läbi viia uuringu, mis selgitaks, kas jõemõrdadega püük kahjustab Mullutu Suurlahe kudeala. "Küsimus on selles, kas mõrdade arv on õige või toimub seal ülepüük ja seega ei kasutata seda väga head koelmuala parimal moel ära," rääkis Tuus.

Eelmisel aastal püüdsid kutselised kalurid Nasva jõest jõemõrraga välja üle 80 tonni kala, sellest ligi 52 tonni särge ja ligi 21 tonni ahvenat. Lisaks püüti möödunud aastal Mullutu lahest 14 tonni kala. Võrdluseks: Muhu valla kalurid püüdsid rannapüügis eelmisel aastal kokku 81 tonni kala.

Eesti mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse peaspetsialist Roland Svirgsden ütles, et Mullutu Suurlaht on Saaremaa suurim kudeala haugile, ahvenale, särjele ja säinale. Samas püütakse Nasva jõest välja sisuliselt sama palju kala kui tervest Suurest Katlast kokku.

Nasva jõkke satub kudemisvälisel ajal ka merekala. Teadlased selgitavad välja, kui palju jääb Nasva meeste mõrdadesse erinevatel aastaaegadel merekala ja kui palju Mullutu lahe kala. Kuulmekivide järgi saab kindlaks teha, kas kala elab magevees või on ta jõkke tulnud merest. Kuulmekividesse ladestub strontsium, mida meres leidub rohkem kui magevees ja nii saab välja selgitada, kas kala rändab mere vahet või püsib kogu aeg magedas vees.

"Kui mõrras on Mullutu lahe kala, siis tõenäoliselt tehakse sellele liiga. Kohalik kala võib olla ülepüügi tõttu ohustatud," ütles Svirgsden.

Mereinstituudi uurimisprojekt kestab 2026. aasta sügiseni. Järgmisel aastal koguvad teadlased välitöödel Suurlahest, Mullutust ja Nasva jõest proove ning analüüsivad neid pärast laboris.

Herki Tuus ütles, et kui selgub, et jõemõrdadega püük kahjustab kalavarusid, siis tuleb vähendada mõrdade arvu, muuta nende asetust või pikendada keeluaega. "See on lõunaranniku kalurite jaoks oluline kudeala. Ei saa olla nii, et kuskil me püüame üle ja see kahjustab kõiki teisi. Kalavarud on meie ühine rikkus. Et okei, elan küll Nasval ja saangi kasutada seda püügivõimalust, aga see ei tohi ära võtta võimalust teistelt."

Nasva kalur Sander Laid peab uuringuid positiivseks, sest muidu lähtutakse otsustamisel ainult statistikast. Paraku kalameestega teadlased ja riigiametnikud uuringute teemal ei suhtle. "Võiks kalurite käest ka midagi küsida," märkis Laid. "Arvati siin, et sügisel tuleb särg kudema – no ei ole niimoodi. Kohalikud teavad seda, aga mõni arvab, et seda võiks uurida."

Kalapüük Nasva jõest tekkis Laidi sõnul koos küla sünniga üle 300 aasta tagasi. "Nasva jõgi pole mitte kunagi olnud niivõrd vähe koormatud. Püügiintensiivsus on täna ajaloo madalaim," sõnas Laid. "Olen Nasval kutselise kalurina tegutsenud üle kümne aasta ja võin öelda, et kalavarud pigem paranevad. Ei saa öelda, et särg ja ahven oleks vähenenud. Kui mina alustasin, oli olukord oluliselt kehvem."

Nasva kaluri Tiit Kuuse sõnul vajab riik uuringuid selleks, et ametnike armeele tegevust pakkuda. "Töötan laevas ja olen teadlastega paarkümmend korda merele käinud. See on tegelikult naerukoht," ütles Kuusk. Kalurit paneb nördima, et uuringute vajadus suudetakse alati ära põhjendada, aga hiljem ei kuule kalurid tulemustest sageli midagi.

Nasva jões ei ole Kuuse sõnul kunagi nii vähe püügivahendeid sees olnud kui nüüd. Jõkke tohib praegu panna kuus jõemõrda. Kalurikolhoosi ajal oli, kui plaan vajas täitmist, Nasva jões 24 mõrda, neist 20 paarismõrrad, seega kokku 44 mõrda. Püüda tohtis aasta otsa, isegi kudeajal. "Terve jõgi pandi kinni, et üksi kala läbi ei pääseks. Kõige huvitavam, et kõige rohkem püüdis viies mõrd, mis asus kõige kaugemal," meenutas Kuusk. Seega oli kudemiskohta liikunud kala väga visa ja lipsas mõrdade alt läbi.