:format(webp)/nginx/o/2024/12/20/16556035t1h613a.jpg)
Nasval asuva Eesti suurima laevatehase Baltic Workboats´i ajalugu ulatub aastasse 2000, mil vanas kalurikolhoosi laevaremondibaasis alustati töölaevade tootmisega. Täna ehitatakse laevatehases kuni 135-meetriseid töölaevu. Iga laev on unikaalne, olles projekteeritud, ehitatud ja varustatud, arvestades laeva kasutusspetsiifikat
“Meie juures töötab üle 200 oma ala tippspetsialisti, kellega koos loome iga laeva vastavalt kliendi vajadustele. Ettevõttega on oodatud liituma spetsialistid, kes soovivad teha põnevat tööd ja võtta vastu suuri väljakutseid,” räägib Baltic Workboats´i (BWB) tehasejuht Erik Aleksejev. Saaremaal kohalike tipptegijate käe all valminud laevad täidavad olulisi ülesandeid nii Lääne- kui Vahemerel, Mustal kui ka Kaspia merel – kuuludes enam kui 25 riigi laevastikku Euroopa riikidest Aasia ja USA-ni.
/nginx/o/2024/12/20/16555992t1h4b4b.jpg)
Aasta 2024 on tehasejuhi sõnul olnud tempokas. Valminud on kümme töölaeva, millest kahe viimase kuuga jõuab omanikeni viis. Ka järgneval kahel aastal on Aleksejevi sõnul põnevad väljakutsed ja tööjärg ees. “Hetkel on töös kolm vesiniku peal tööle hakkavat laeva, mis on esimesed sellised Nasval. Sel nädalal tehti algust Eesti Riigilaevastikule ehitatava multifunktsionaalse poilaevaga,” räägib Aleksejev.
2025. a üks olulisemaid projekte BWB-s on Aleksejevi sõnul kahtlemata EUROGUARD. Ligi 100 miljoni euro suuruse eelarvega arendustegevust juhib Euroopa gigantidega võrreldes tilluke, aga seevastu võimekas Saaremaa ettevõte, kus tehakse tihedat koostööd kokku 23 ettevõtte ja kümne Euroopa riigi mereväega. EUROGUARDi peamine eesmärk on välja töötada uus keskmise suurusega sõjalaeva kontseptsioon NATO merevägede kaitsevõime tõstmiseks, mille olulisimateks märksõnadeks on kuluefektiivsus, modulaarsus, autonoomsus.
2024. aastal liitus BWBga 45 uut töötajat, kellest ligi 30 asusid tööle tootmisosakondadesse. “Ka 2025. aastal on plaanis meeskonda suurendada ja praegu otsime elektrikke, mehaanikuid, koostekeevitajaid, tislerit ja automaatikainseneri,” räägib BWB personalijuht Kadi Maripuu.
/nginx/o/2024/12/20/16556002t1h3187.jpg)
Saaremaa tööjõuturg on Maripuu sõnul spetsiifiline ja vajalike oskustega spetsialiste on keerukas leida, mistõttu on ettevõte otsustanud koolitada oskustöötajaid kohapeal.
Selle aasta alguses töötas BWB välja sisseelamisprogrammid tootmise võtmeametitele ja nüüdseks on lisandunud õppekeskkonnad. “Iga algus võib olla keeruline, eriti tehniliselt nõudlikus valdkonnas nagu laevaehitus. Seetõttu oleme loonud süsteemi, kus uuele töötajale pakutakse tuge läbi juhendamise ja mentorluse,” märgib Maripuu.
Õppeklasside loomine ja sisseelamisprogrammide arendamine on olnud teadlik ja oluline samm, mis toetab piirkonna tööhõivet ja ettevõtte pikaajalist arengut.
Ettevõtte personalijuhi sõnul on kogenud juhendajate panus hindamatu. “Meie töötajate seas on professionaale, kes mitte ainult ei tunne oma tööd sügavuti, vaid jagavad oma teadmisi ja kogemusi edasi uutele tulijatele. Seeläbi toetame uute meeskonnaliikmete väljaõpet ning kindlustame oluliste ja spetsiifiliste teadmiste edasiandmise põlvest põlve. Väärtustame meeskonnatööd ja üksteise toetamist, sest töötame kõik ühe suure eesmärgi nimel – ehitada maailma tasemel laevu,” lisab personalijuht.
/nginx/o/2024/12/20/16556004t1h1a1d.jpg)
BWB pikaajaline tootmisjuht Raivo Lepik märgib, et õppeklassides omandatav on eelkõige ettevõtte-spetsiifiline ning eelteadmised vastavast erialast peaksid tööle asujal siiski juba varasemast olema. Teadmised laevaehitusest tulevad kasuks. “Kunagi keegi tark ütles, et laev on üks suur toru, mille sees on palju väikseid torusid – laevamehaanikute töö ongi erinevate torustike paigaldus, sh vesi, hüdraulika, kütus, õli jne. Edasi algab seadmete paigaldus – pumbad, tarbijad, masinad, täiesti eraldi klass on juhtimisseadmed, sõukruvid jms,” kirjeldab Lepik põgusalt mehaaniku töö olemust. Lepiku sõnul on koolitusklass vajalik, kuna Eestis ei õpetata praegu sellisel tasemel laevaehitajaid, nagu BWB vajab. Lisaks saab õppeklassides atesteerida alltöövõtjaid ning tulevikus täiendada ja arendada olemasolevaid töötajaid. “Laevandus on nagu lennundus, äärmiselt ülereguleeritud – palju teste, katseid, nõudeid –, kasvame ise koos nendega.”
BWB elektriosakonna eestöölise Mihkel Otsa sõnul aitab sisseelamisprogramm uutel töötajatel kiiresti ja efektiivselt sisse elada. See, et alates jaanuarist suunatakse kõik uued töötajad esmalt õppeklassidesse, on Otsa sõnul samuti mõistlik, kuna laevade ehitusprotsess on väga pikk ja kõik uued töötajad ei tule tööle projektide alguses, seega on tark tekitada õppeklass, kus on kõik näited ja BWB ehitusstandardid kokku pandud ühte tervikusse.
Tehase õuele on rajatud kaks õppeklassi – üks mehaanikutele, teine laevaelektrikele. Keevitajate õpe toimub keevitusosakonnas. Elektrike koolitusklassis on näidissein, kuhu uus töötaja saab hakata elektrisüsteemi looma. Olemas on kaablirajad, rennid, veekindel läbiviik jne.
“Uuele tulijale näitan esialgu valmis laeva, näiteks praegu talvitub meil Runö ja kai ääres seisab piirivalvelaev Valve – vaatame üle, kuidas asjad päriselt toimivad, edasi jätkame koolitusklassis,” räägib BWB kõige staažikam elektrik Martin Kaus.
Elektrike koolitusklassis saab kokku panna ka elektrikilpi ja ühendada elektrimootorit.
See aitab Kausi sõnul aru saada inimese kompetentsusest. “Laeva elekter on oluliselt erinev kodumajapidamiste elektrist – laevaelektrik on natuke peenem vend,” märgib Kaus, kes ise on laevaelektrikuks õppinud ning näinud BWBs pea kõikide laevade ehitust.
“See töö on huvitav, kui tahad teha, alati on võimalik juurde õppida,” lausub Kaus, naljatades, et sellest peale, kui tema alustas, on küll palju muutunud, aga elekter jookseb ikka kaablit mööda. “Suured muudatused on olnud just navigatsioonisüsteemides, mis mõjutavad ka laevaelektrike tööd,” toob Kaus näiteks.
Sellest, et BWBs on suurepärased õppimis- ja arenemisvõimalused, annab tõestust tänavu kevadel ettevõttesse koostekeevitajana tööle asunud Kaur Viira, kellest on vähem kui aastaga saanud keevitusosakonna eestööline. Viira läbis töötukassa toel keevituskursuse ja BWBs toimunud praktika käigus jäid tema oskused kohe ka silma. “Mulle pakuti ka pikemat praktikavõimalust, aga ma olin kavalam, tahtsin kohe tööle ja võtsin otse keevitusmeistriga ühendust, saatsin CV – mõni päev hiljem alustasin koostekeevitajana. Esimesed päevad tegin tööd laua taga, vaadati üle, mida oskan, siis läksin juba laeva peale keevitama. Laeval olid toeks mentorid ja kasuks tuli ka eelnev taust,” märgib Viira. “Seejärel pandi proovile keerukamate ülesannetega ning juba mõne kuu pärast sain pakkumise eestöölise ametisse.” Keevitusosakonna eestöölisena töötab Viira kahe laevaga paralleelselt. Tema vastutada on hetkel Belgiasse mineva elektrimootoriga 30 m pikkuse katamaraani ja Saksamaale mineva 16 m pikkuse lootsilaeva keevitusosa korrektne ja õigeaegne valmimine.
/nginx/o/2024/12/20/16556024t1h2cbc.jpg)
Eestööline on Viira sõnul nagu töödejuhataja. “Esmane kvaliteedikontroll, meestele jooniste ja tööde kättejagamine, materjalide kontroll jne – endal peavad asjad selged olema, et mehed ei peaks aega raiskama asjade otsimisele,” loetleb Viira. Lisaks palju suhtlemist disainerite ja projektijuhtidega, koosolekud. “Igav kindlasti ei ole, enne lõunat saab juba 20 000 sammu täis,” naerab Viira.
Puudus laevaelektrikest ja -mehaanikutest on Eesti töötukassa andmeil üle-eestiline probleem, mistõttu on BWB oma praktikabaasi loomine oluline. “Kuna laevaelektrikke ja laevamehaanikuid Saaremaal kohapeal ei koolitata, puudub väljaõppe pakkuja ning ka tööandja vajadus väljaõppe osas on nn rätsepatöö, annab see võimaluse edaspidi koolitada töötajaid ka kodusaarel,” märgib töötukassa Saaremaa osakonna tööandjate nõustaja Tiiu Kilumets.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)