/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2023/06/30/15425092t1h1d32.jpg)
Kui hästi koguvad saarlased jäätmeid liigiti? Kas nad teevad seda paremini või kehvemini kui keskmine Eesti elanik? Nendele küsimustele aitab vastust leida olmejäätmete sortimisuuring, mille tellis Saaremaa vald.
Uuringu viib läbi OÜ Jäätmeanalüüsid ja see on esimene saarelise omavalitsuse jäätmete sortimise olukorrale keskenduv uuring Eestis. Varasemad riiklikud jäätmeuuringud ei ole Saaremaad ega teisi Eesti saari hõlmanud.
Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Kairi Niidi sõnul aitavad uuringu tulemused teha teadlikumaid otsuseid üleminekuks kohaliku omavalitsuse kesksele jäätmemudelile. "Kui tahame liikuda tõhusama jäätmekäitluse suunas, peame esmalt teadma, milline on meie praegune olukord – millises koguses liigiti kogutavaid jäätmeid satub veel tavaprügi hulka ning kaotab seetõttu materjalina ümbertöötlemise väärtust,“ selgitas ta.
Uuring hõlmab nii Kuressaaret kui ka maapiirkondi ning keskendub segaolme- ja pakendijäätmetele. Proove võetakse neljal erineval aastaajal, et saada ülevaade ka hooajalistest erinevustest. Analüüsitav jäätmekogus võetakse kindlas piirkonnas kogumisringi teinud veokist, elanike konteinerite sisu kinnistutel uuringu raames ei kontrollita.
Sortimisuuringus lööb vaatlejana kaasa ka Muhu vald, kelle jäätmekorraldus on Saaremaa omale sarnane. Kogutud andmete põhjal saavad mõlemad omavalitsused teha teadlikumaid otsuseid jäätmehoolduse ja planeerimise parandamiseks.
"Kui meil on täpne ülevaade ja teame, kus kitsaskohad tegelikult tekivad, saame suunata oma tegevused just sinna, kus neist on kõige rohkem kasu. Vähem valesti sorteeritud jäätmeid tähendab väiksemaid keskkonnakahjusid ja madalamaid kulusid kõigile," lisas Niit.
Uuring läheb maksma 24 800 eurot (koos käibemaksuga) ja seda rahastatakse Saaremaa valla eelarvest ning Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusvahenditest. Uuringuperiood lõpeb 2026. aasta suveks.