/nginx/o/2019/03/11/11857663t1h9961.jpg)
Jalavaluga haiglavoodisse sattunud Saaremaa edukaim väikepiimatootja Mati Maripuu võib veel sel aastal piimatootmisele joone alla tõmmata.
Haiglaravile sattunud Lello talu peremees võib piimatootmise lõpetada
11. märts 2019, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Eks ükskord tuleb alla anda, midagi pole teha,” tõdeb haiglavoodis tilgutite all olev Lello talu peremees Mati Maripuu. “Eks ma pean loomi natukehaaval vähendama hakkama, aga sügiseni välja tahaks ikka pidada.”
Ehkki Maripuu kinnitab, et oskab kodust kaugel olles talutööde ja loomade pärast mitte muretseda, seisavad 42 aastat järjepanu tööstusele piima müünud põllumehel ees rasked valikud. Kuigi turjal juba 74 aastat, tuleb talunikul kaaluda karja likvideerimist olukorras, kus lehmad lüpsavad rohkem kui kunagi varem.
Parim väiketootja
Möödunud aastal lüpsis 8-pealise lüpsikarja omanik esimese Saaremaa väiketootjana lehma kohta üle üheksa tonni (9151 kilogrammi) piima. Eelmine suvi andis Lello talule väga kvaliteetse sööda ja mõistagi kajastub see ka lehmade toodangus. Jaanuaris lüpsid Mati lehmad keskmiselt 798 kilo (+74 kilo), veebruari kontroll-lüpsidel andis Lello talu lehm päevas 28,9 kilo piima möödunud aasta 22,6 kilo asemel. Pole kahtluski, et kahe esimese kuu näitajate põhjal püsis Mati Maripuu piimakari 10 000 kilo kursil.
Luupekse piirkonnas paisunud valukolle sai Mati Maripuust jagu laupäeval, kui elupõline piimatootja lõpuks tohtri poole pöördus. “Ühe jala luupeks oli mul ammu juba kahevahel, sest sai suure lüpsikannuga pidevalt pihta,” selgitab talunik. Et haavapuhastusvahend oli aegunud, tekkis jalas põletik. Valu läks nii ägedaks, et Mati ei saanud enam liikuda. Möödunud laupäeva hommikul helistas ta erakliinikusse, kuigi tagantjärele tarkusena olnuks mõistlikum kohe ise Kuressaare haiglasse minna. Selle asemel jõudis Mati haiglasse alles esmaspäeval, sõites kohale isikliku autoga.
“Eks ma pean loomi natukehaaval vähendama hakkama, aga sügiseni välja tahaks ikka pidada.”
Mati Maripuu
Esmaspäeval paigutati mees kohe ka Kuressaare haigla palatisse, kus ta viibib ravil vähemalt kümme päeva. “Täna öösel pole ma tõesti maganud, jalg valutas kohe täitsa tugevasti,” rääkis Maripuu kolmapäeval teda külastanud Saarte Hääle ajakirjanikule. “Haigla on mul ainus võimalus puhata,” lisas põllumees, kellel igapäevaelus lesimiseks tavaliselt aega ei jää.
Mati Maripuu abikaasa Taimi Maripuu räägib, et praegu toimetab Lello talu lüpsikarjaga tütrepoeg, kes on Matil abiks olnud ka varem ja saab selle tööga hästi hakkama. Patsutamise ja paitamisega harjunud loomad, kes võõraste suhtes üldiselt tõrksust üles näitavad, on praegu igati rahulikud. Mati õnnetuseks ei soovi tütrepoeg aga lüpsikarja üle võtta. 23-aastane mees lihtsalt ei ole valmis oma elu lehmade pärast kinni panna. Abikaasa Taimi seevastu lüpsta ei mõista. Kümmekond aasta tagasi ta huvi pärast küll proovis, ent midagi head sellest paraku välja ei tulnud. “Mina laudas käija ei ole, ainult pai teen vahel vasikale,” räägib Taimi Maripuu. Siiski oskab ta kiita mullusuvist sööta: “Hein on nii hea lõhnaga, et söö või ise.”
Pauguga lõpetada ei saa
Lello talu perenaine räägib, et tema abikaasa on väga töökas, aga ühtlasi ka kõigutamatute arusaamadega inimene. Ülepäeviti annab ta piima ära öösel kell 3.30, seejärel heidab uuesti voodisse. Esimene lüpsikord ja kõik muu piimakarja eest hoolitsemisega kaasnev algab kella 6.30 paiku ja kestab neli tundi.
/nginx/o/2019/03/11/11857665t1h0370.jpg)
Säärane töörügamine 74-aastase mehe puhul teeb abikaasa Taimi murelikuks juba seetõttu, et Matil on lisaks jalahädale ka süda korrast ära. Alati kui magamistoas jääb liiga vaikseks või laudast enam toimetamist ei kosta, muutub Taimi tähelepanelikuks ja kontrollib asja üle.
2009. aastal toimetas helikopter Lello talu peremehe südamehäirete tõttu Tallinna haiglasse. Ravi lõppedes sai Mati arstidelt soovituse kaks nädalat nägu lauta mitte näidata.
“Möödus kaks päeva, kui läksin juba lauta ja polnud häda midagi,” meenutab Mati nüüd. Arstid on talle öelnud aga sedagi, et kui ta loomapidamisest loobub, võib ka see tervise ohtu seda. Nii et kui vähegi jaksu, tuleks võimete piires edasi toimetada, leiab Mati. “Paugu pealt lõpp teha, seda ma ei saa. Siis ma olen varsti kuskil mujal.”