/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/03/11922274t1hcc1a.jpg)
Eelseisval karjatushooajal viiakse Saare- ja Muhumaad ümbritsevatele laidudele taas sadu veiseid ja tuhatkond lammast.
Laidudele läheb 1000 lammast ja sajad veised (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige kaugemad rohusööjad tulevad 250 kilomeetri kauguselt Karula rahvuspargist, kust tuntud veterinaar ja lambakasvataja Ants Kuks toob Viirelaiule 1000-pealise lambakarja. Valgamaalt jõuab kari kahe kolmekorruselise loomaveokiga esmalt Muhusse Võikülla, kus loomad maha laaditakse ja parvega 1, 5 km kaugusel asuvale laiule viiakse. Sõltuvalt parve suurusest ja ilmaoludest võib lammaste ülevedu kesta ühest päevast kolme-nelja päevani.
Seitse aastat Viirelaiul lambaid karjatanud Ants Kuks ütles, et aastatega on laiu ilme taastamistööde ja karjatamise tulemusel väga palju muutunud. Saar, kus veel mõni aeg tagasi valitsesid pilliroog, malts, putk, nõges ja maavitsalised, oli paras taimedžungel. “Nüüd kevadel minnes on vaid madal kollane hanijalamuru, ilme on hoopis teistsugune,” rääkis Kuks.
Iga karjatamishooajaga saab kuni paarkümmend lammast ka hukka, ent lagedalt laiult on karja kättesaamine väga lihtne. Mõni lammas võib end roopuhma taga paar päeva peita, ent ula peale pole jäänud ühtegi utte. Eelmisel aastal toodi viimane lammas ära talvel, pärast seda, kui inimesed olid looma märganud.
/nginx/o/2019/04/03/11922275t1hd7ed.jpg)
Küdema maahooldaja Kairo Pilviste hooldab juba mitmendat aastat Saaremaa lõunarannikul Liivi lahes asuvat Väike-Tulpe saart. Esmalt karjatas ta saarel 80 veist, sel aastal tahab sinna viia juba 148 looma. Loomad pannakse Muratsi sadamas parvele, kuhu sõltuvalt ilmastikust ja arvestades loomade iseloomu iseärasusi mahub kuni 10 täiskasvanud looma. Viie meremiilise vahemaa edasi-tagasi läbimiseks kulub ligemale kaks tundi, kokku kestab loomade saarele vedu mitu päeva. “Vee peal muutuvad loomad üllatavalt rahulikuks, stressirohke on laadimine,” nentis Kairo Pilviste.
1,8 m² suurusest Väike-Tulpe saarest on hooldusel juba 80 ha, taastamistöö käib 20 hektaril.
Vee peal muutuvad loomad üllatavalt rahulikuks, stressirohke on laadimine.
- Kairo Pilviste
Läänemaa mees Tauno Tähe viib Muhu valda Kesselaiule 25 lihaveist. Tähe toob loomad saarele kuue km kauguselt Virtsust, kasutades selleks omaehitatud praami, mis võtab peale kuni kuus looma. Ligi kümme aastat maahooldusega tegelenud Tähe on varem loomi karjatanud näiteks ka laidudel Virtsu külje all. Tähe hinnangul oleks Kesselaiul vaja hooldusesse võtta veel palju uusi alasid, paraku pole saarel elav kogukond sellest väga huvitatud.
Muhulane Reedik Kivisoo kannab hoolt Kõinastu ja Võilaiu pärandmaastiku korrashoiu eest. Et kummalegi saarele pääseb läbi vee jalgsi, siis pole nende laidudega transpordi pärast nii suurt muret. Võilaiul käib rohtu söömas 60 veist ja umbes samapalju vasikaid. Lisaks veistele on Võilaiul suvel ka 45 hobust, sügisel suureneb nende arv sajani. Kõinastul sööb rohtu 60 veist, lisaks on 160 veist Kõinastu leel ja Koguva rannakarjamaadel.
Küdema lahes asuval Laidu saarel karjatab lambaid Taavi Eigo, mullu oli seal 90 lammast, selle aasta kohta info puudub. Kasselaiul Abruka külje all hooldavad Rein Lemberi veised 50 ha suurust ala.