Õpilastest aednikud ootavad juuniks tomatisaaki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
TUBLID AEDNIKUD OMA HOOLEALUSTEGA: (Vasakult) Liselle Kuusk, Tobias Kalle, Jakob Kalle, Mairold Õispuu, Raido Õispuu, Ralf Kull, Andreas Treimann ja Ruudi Kull. Esiplaanil Maribel Seeger.
TUBLID AEDNIKUD OMA HOOLEALUSTEGA: (Vasakult) Liselle Kuusk, Tobias Kalle, Jakob Kalle, Mairold Õispuu, Raido Õispuu, Ralf Kull, Andreas Treimann ja Ruudi Kull. Esiplaanil Maribel Seeger. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Sõbrapäeva paiku Räpina aianduskoolist neli pisikest tomatitaime saanud ja nende eest usinasti hoolt kandnud Pihtla kooli pere loodab esimesed viljad noppida juba enne õppeaasta lõppu.

Kui kool sai teada võimalusest lüüa kaasa Räpina aianduskooli taimekasvatusprojektis “Tomatisõbrad”, polnud tarvis pikalt mõelda.

“Kui vähegi võimalik, siis ikka tasub selliseid asju teha – lastel on ju huvitav,” põhjendas direktor Riina Saar.

Kõigile tomatiprojektis osalevatele koolidele ja lasteaedadele saadeti neli taime. “Meil vedas, sest meie koolis on klasse samuti neli,” märkis õpetaja Elen Laine. Õpilastest aednikke on nelja klassi peale kokku aga 23.

Sõbrapäeva paiku saadud ja märtsis ümberistutatud õrnad taimekesed on klassiruumide aknalaudadel kasvades võrreldes kahe kuu taguse ajaga sirgunud mitu korda suuremaks ja tugevamaks.

“Algul olid need ainult nii pikad,” näitas Ralf pöidla ja nimetissõrme vahel taimede pikkust. Ühe taime pikkuseks andis viimane mõõtmine juba koguni 34 cm.

“Lapsed jälgivad hoolega, kuidas taimed kasvavad,” ütles õpetaja Tiia Rihvk. Õpetaja Tiia sõnul võimaldab tomatiprojekt suurepäraselt ühendada loodusõpetuse ja kunstiõpetuse. Potid, kus tomati-

taimed kasvavad, on kaunistatud laste endi joonistatud, värvitud ja paberist väljalõigatud tomatipiltidega. Igasse potti on torgatud ka silt, mis annab teada, kas potis kasvab taim sordist ‘Venus’ või hoopis ‘Vilma’.

Iga nädal mõõdetakse taimed üle ning pikkuse ja läbimõõdu mõõtmistulemused pannakse vastavasse tabelisse kirja. Seinale riputatud graafikust saab igaüks ise lugeda, millal on tema kord taimi kasta. Peagi hakkavad lapsed oma taimi ka väetama – Räpinast kaasapandud loodusliku väetisega.

“Kui taimed on juba piisavalt suured, siis istutame need õue,” ütles Mairold. “Pigem ikka kasvuhoonesse,” arvas Raido.

“Tegelikult me ei ole veel nii kaugele mõelnud, mis neist taimedest suvel saab,” lausus õpetaja Elen. “Võib-olla võtame need õpetaja Tiiaga hoiule. Kõigepealt tahame ära oodata, kuni tomatid punaseks või kollaseks lähevad.”

“Ja siis sööme need ära!” teatas Tobias.

Selles, et omakasvatatud tomatid on palju paremad kui poest ostetud, olid veendunud kõik Pihtla kooli tomatikasvatajad.

Õpetaja Elen loodab tomatitaimedelt saaki veel enne, kui kooliaasta lõpeb.

Tagasi üles