/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/24/15847478t1hdcc5.jpg)
10. mail tähistas oma 60. juubelisünnipäeva teenekas spordijuht ja endine Kuressaare linnapea Mati Mäetalu. Tema tegemistest läbi kuue aastakümne rääkisime Mati kabinetis Kuressaare spordihoones.
Põline Kihelkonna mees Mati Mäetalu elas aastaid Kuressaares, kuid nüüd kolis hoopis Kaali.
/nginx/o/2025/05/16/16848654t1ha5dc.jpg)
Kooliteed alustas väike Mati Kihelkonna 8-klassilises koolis. Mati jõudis õppida veel ka vanas koolimajas, mis maha põles. Kuigi 7. klassis sai ta kutse Tallinna spordiinternaatkooli (TSIKi), meelitas uue moodsa 320 lapsele mõeldud võimlaga koolimaja valmimine teda kodukoolis jätkama.
/nginx/o/2025/05/16/16848657t1h1a9d.jpg)
Mati Mäetalu
Sündinud 10. mail 1965
HARIDUS
- 1972–1980 Kihelkonna 8-klassiline Kool
- 1980–1983 Kingissepa I Keskkool (Saaremaa Ühisgümnaasium)
- 1986–1989 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum (Tallinna Kõrgem Tehnikakool), autode hooldus ja remont
- 1989–1994 Tallinna Pedagoogikaülikool (Tallinna Ülikool), kehalise kasvatuse õpetaja
TÖÖ
- 1989–1992 ETKVL Koondis Auto, autojuht
- 1992–1996 Kihelkonna Põhikool, kehalise kasvatuse õpetaja
- 1995–1996 Mustjala Põhikool, kehalise kasvatuse õpetaja
- 1996–2004 Kihelkonna Põhikool, direktor ja kehalise kasvatuse õpetaja
- 2004–2006 Kaarma Põhikool, direktor ja kehalise kasvatuse õpetaja
- 2006–2009 Saare Maavalitsus, spordinõunik
- 2006–2009 Saaremaa Ühisgümnaasium, kehalise kasvatuse õpetaja ja treener
- 2010– 2011 Kuressaare Linnavalitsus, hariduse ja kultuuri abilinnapea
- 2011–2013 Kuressaare Linnavalitsus, linnapea
- 2014–… Saaremaa Spordikool, direktor
MUUD
- MTÜ Saaremaa Saarte Mängude Assotsiatsioon, juhatuse esimees 2006–2010, 2014–2024
- Saare maakonna suurima tervisespordiürituse Kuressaare Linnajooksu peakorraldaja
- Kuressaare linna kultuuri- ja spordiprojektide hindamiskomisjoni liige 2016–2019
- Saaremaa valla spordiprojektide hindamiskomisjoni liige 2019–2023
- Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi liige 2017–2021, 2007–2011, 2025–…
PERE
- Abikaasa Marina, tütar Karoliin, poeg Robin, lapselaps Mia Brit
HOBID
- Spinninguga haugil käimine, küpsetamine, fotograafia, krimkade lugemine, ristsõnade lahendamine
Uus koolimaja ehitati, kuna kolhooside-sovhooside ajal oli inimestel maal tööd ja nii jagus kooli piisavalt lapsi, tippaegadel oli Kihelkonna koolis toona õpilasi 200 ringis. Nüüd kolivad inimesed sinna, kus on tööd, ning kaugemad kandid jäävad tühjaks.
Mati elas Kihelkonna alevikus. Tema koolitee üle nn Kellamäe võttis viis minutit. Sportimist alustas ta kehalise kasvatuse õpetaja Viive Õnnise ja tädipoeg Jaanus Tamkivi suunamisel.
/nginx/o/2025/05/16/16848659t1h9d85.jpg)
“Nutiseadmeid siis ei olnud ja õhtuti saadi spordiväljakul kokku. Tegime kümnevõistlust, mille sees oli lauatennis, tennis, korvpall, odavise – täiesti suvalised spordialad, peeti tabeleid ja kõva andmine käis,” meenutab ta oma esimesi samme spordis.
Kihelkonnal oli vana pisike spordihoone, kus mängiti korvpalli ja hüpati kõrgust. Kõrgushüpe ja pikamaajooks olidki Mati põhialad.
Kihelkonnalt hakkas Mati pärast kooli bussiga linnas, Jaan Rooda kergejõustikutrennis käima. Tol ajal tingimuste üle ei kurdetud. Treenides 1500 meetri tõkkejooksu, jooksis ta kodus Kihelkonnal üle kiviaedade hüpates.
Pärast põhikooli lõpetamist linna keskkooli tulles jätkas ta treeningutega Rooda juures. Kuid päris elukutsena ta sporti ei näinud, trennitegemine oli rohkem ajaviide.
/nginx/o/2025/05/16/16848669t1ha836.jpg)
Suviti töötas poiss Kihelkonna TPL-is (töö- ja puhkelaagris), kus peamiselt kõblati ja koristati kive, aga noori abilisi kaasati ka heinatööle.
Palk polnud suur, kuid selle eest ostis Mati endale fotoaparaadi Smena 8M. Nõnda sai alguse tema fotograafiahuvi, mis on püsinud senimaani, kuigi nüüd teeb ta pilte telefoniga. Toona ilmutati pimikus pilte jälle koos tädipoeg Jaanusega. Õpilasmaleva Siimusti rühmas mängis ta pärast tööd malevapundis kitarri.
Suvel sõitsid poisid juba hommikul ratastega mere äärde, kaasas limps, sarvesai ja konserv “Räim tomatis”. Püüti kala ja ujuti.
/nginx/o/2025/05/16/16848651t1hb8b2.jpg)
Spinningupüük on Mati hobiks siiamaani. Tema püütud suurim haug kaalus üle viie kilo.
Tänasel päeval, kui ikka endal “kalajägu” täis on, laseb ta ülearused isendid tagasi vette. Kalast teeb ta kotlette, praeb või keedab suppi. Samas jahindus on Matist kaarega mööda läinud.
Linna kooli ja edasi Kaug-Põhja aega teenima
Kihelkonnalt linna tulek, Kingissepa 1. keskkooli, oli paratamatus. Elamise sai ta praeguse Kingu tänava ühiselamus. Ühest küljest andis see noorele vabadust, aga samas kasvatas vastutust.
“Pühapäeva õhtul tulid kodust ära ja laupäeval pärast kooli sõitsid koju. Eks lollusi sai ka tehtud, aga oma kooliasjad tuli ära teha ja vastutus oli enda kanda,” räägib Mati.
/nginx/o/2025/05/16/16848671t1h49e8.jpg)
Ühikaelanikud said koolisööklas lisaks lõunale nii hommiku- kui ka õhtusööki. Ilmselt pidid vanemad selle eest ka midagi maksma, aga see ei olnud teema, kõhu sai täis. Tema linnas elavad klassikaaslased said veel kolm aastat kodus olla. Seega oli Mati nendega võrreldes ühikaelus juba “vana kala” ning pealinna kõrgkooli minek tema jaoks poole lihtsam. Elu pani asjad paika.
Mati klassijuhataja oli legendaarne Endel Kurgpõld ja ta õppis matemaatika-füüsikaklassis. Lisaks kergejõustikule ja korvpallile tegi Heigo Kipsi juures judot ning harjutas karatet.
Keskkool läbi, plaanis saarlane Tallinnas TPI-s (Tallinna Polütehniline Instituut) automajandust õppida, kuid ei saanud sisse, selle asemel tuli valida mehaanikaosakonna masinaehitus.
Sealt kutsuti ta aasta pärast Nõukogude armeesse aega teenima. Teenistus kulges luurajana polaarjoone taga Petšengas, mis oli pigem suur küla, Murmanskist 140 kilomeetrit põhja poole. Polaarpäev vaheldus polaarööga, külma oli talvel –48 kraadi. “Samas meie –25 kraadi tundub hullem,” nendib Mati. “Väeosa 1100 mehest olin ainus eestlane. Kohe sain fašisti nime külge. Suurem läbikäimine oli ukrainlaste ja leedukatega,” meenutab ta kroonuaega, mis oli raske, aga tuli mingis mõttes ka kasuks.
Koju naasis ta staršina auastmes. Kaks aastat oli mööda läinud. Sõjaväe-aastatesse jäi paraku ka Mati ema varane lahkumine.
TEMT-i diplomiga koondis Autosse
Pärast sõjaväge läks Mati TEMT-i (Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum, praegune tehnikakõrgkool – toim) autode tehnilist hooldust ja remonti õppima. Osa aineid sai eelnevatest õpingutest üle kantud. Seega lõpetas ta nelja-aastase stuudiumi kolme aastaga ja kiituskirjaga.
Suunamise sai ta Saaremaale, koondis Autosse kaubaauto peale. Mõnda aega oli Mati LAZ-bussi baasil ehitatud tööstuskaupu pakkuva kauplusbussi müüja. Selleks tuli teha eraldi müüjaeksam. Koos toidulavkadega sõitis ta üle Saaremaa ringi. Nii mõnigi kiviaed sai kannatada, sest pikk buss ei mahtunud pöörama.
Kaubavalik algas lüpsiämbritest ja lõppes dressidega, igasugu majapidamiskaupa peale selle. Jalgrattaid ja aiakärusid tuli ette tellida. Kalurikülades ja majandikeskustes oli läbimüük suurem. Oli küll talongiajastu, kuid kuna aruandlust eriti ei nõutud, müüs ta seda, mis oli, ilma talonge küsimata.
Samal ajal õppis ta Tallinnas pedagoogilises instituudis kaugõppes kehakultuuri. Abikaasa Marina õppis Tartus algklasside õpetajaks ja peda sisseastumiskatsetele mindi koos. Sessid olid neli korda aastas ja hinnaalandust ei tehtud. Alustanud 25 õppurist lõpetas seitse.
1992. aastal meelitas Kihelkonna kooli direktor Raivo Kallas Mati kehalise kasvatuse õpetajaks ja huvijuhiks. Nüüd sai ta sessil omandatud teadmisi kohe praktikas õpilaste peal kasutada. Tehti nii tõstmist, võimlemist kui ka muid spordialasid. Kõrgkooli lõpetas ta 1994 ning 1996 sai temast kaheksaks aastaks Kihelkonna kooli direktor. Marina oli samas koolis algklasside õpetaja.
2004. aastal sai Matist Kaarma kooli direktor. Mäetalu pere Kihelkonnalt ärakolimise üheks põhjuseks oli seegi, et tütar käis Semiiris tantsimas ja pidev õhtuti linna sõit muutus tüütuks, 32 kilomeetrit on siiski liiga palju.
TEISED TEMAST
/nginx/o/2021/01/11/13571359t1h7830.jpg)
Kalev Kütt: "Tutvusin Matiga, kui ta tuli Kihelkonna kooli kehalise kasvatuse õpetajaks. Tema õpilased olid spordis tublid väga mitmetel aladel ja tema korraldatud koolispordivõistlused olid alati väga hästi korraldatud.
Selline põhjalik, pisiasjadeni läbimõeldud, teisi arvestav tegutsemine iseloomustab ka tema hilisemaid töid ja ettevõtmisi, seda nii maakonna võistkonna Saarte mängudele viimisel, abilinnapeana kui ka spordikooli direktorina.
Mati on perekeskne mees, ta hoolib väga oma abikaasast, lastest, viimastel aastatel pakub talle palju rõõmu tegelemine tütretütrega.
Loodan, et ta leiab ikka aega kalal käia ning nüüd, kui elukorraldus on ta viinud jälle maale elama, saab ta tegeleda ka oma teise hobi, aiandusega."
Õpetajast maakonna ja linna ametnikuks
2006. aastal sai Matist Saare maakonna spordinõunik ja koolide inspektor. See tõi kaardile Saarte mängud. Esimesed mängud, kuhu Mati saarlaste delegatsiooni viis, olid 2007. aastal Kreekas Rhodosel.
“Enamikule veerandsajast saarest pidid seletama, kus on Eesti ja Saaremaast polnud keegi varem kuulnudki,” meenutab Mati. “Sport oli kõva turundus. 2015. aastal Jerseyl olid meil finaalis ühel ajal mehed korvpallis, naised võrkpallis, lisaks keskväljakul rannavolle, see oli võimas,” rõhutab ta Saarte mängude turunduslikku efekti.
Delegatsiooni juhil oli organiseerimist palju. “Sinu asi on 120 inimest viia ja tuua ja kõik peab sujuma. Medalite sära tuleb hiljem,” sõnab Mati. Peamised jamad olid lennujaamades. Näiteks Malagas taheti nende võistlusrelvad maha jätta. Lõuna pool oli raskusi ka kella tundmisega: bussid ei tulnud, inimesed hilinesid. Kokku viis ta saarlased kuutele mängudele.
Aastal 2009 kutsus toonane linnapea Urve Tiidus Mati Kuressaare abilinnapeaks kultuuri ja hariduse alal.
Sellest ajast meenutab ta inimestes pahameelt tekitanud Kuressaare põhikooli sulgemist. Seda ebapopulaarset otsust pidi ta selgitama nii lapsevanematele kui ka õpetajatele.
Kahe ja poole aasta pärast (2011) tuli tal aga vastu võtta linnapea koht. Poliitiku hinge Matil enda sõnul ei ole, kuigi ta kuulus Reformierakonda. Tänaseks on ta sealt lahkunud.
Linnapea-aja sisse jäid golfikeskuse jamad ja probleemid omavalitsuste liidus, möödalaskmised hangetes jm. Nüüd on Mati tagantjärele veendunud, et omavalitsuse Golfi AS-ist väljatoomine oli õige otsus. Lasteaedade või koolimajade kordategemine ongi aga Mati arvates omavalitsuse töö, sellega kui suure saavutusega vehkida ei sobi.
/nginx/o/2025/05/16/16848680t1h8f87.jpg)
2014. aastast kuni tänaseni on Mati olnud Saaremaa Spordikooli direktor. Tegu pole tavapärase huvikooliga, kus õpib ca 450 õpilast ja töötab 45 inimest, vaid asutusega, mis vastutab ka vallavalitsuse suurte spordiobjektide eest ja korraldab üritusi nagu näiteks Kuressaare linnajooks.
Mati sõnul oleks spordikoolil hädasti vaja uut saali ja maja taha plaanib ta ehitada inventari hoidmise ruumi. Suuremat remonti vajab juba ka 2004. aastal avatud Kuressaare spordihoone. Tegelikult oleks vaja uut ja suuremat hoonet, kuid selle ehitamiseks raha kahjuks ei ole.
Samas on uus jalgpallihall Mati sõnul hästi käima läinud. Seal kõrval on ka Tervisepark välijõusaaliga, kunstmurustaadion, Nooruse kooli staadion, nii et tegu on nagu suure spordikeskusega.
Suuri spordiväliseid üritusi Mati spordikeskusesse meeleldi ei võtaks, sest need segavad trenne. Näiteks Vanemuise teatri külalisetenduste tõttu oli saal sportlaste jaoks kinni üheksa päeva. Sel nädalal toimus spordihoones aga oskuste festival Noor Meister. Midagi pole teha, sest mingisugune eraldi festivalisaal Mati sõnul Kuressaares end ära ei majandaks.
/nginx/o/2025/05/16/16848675t1h8133.jpg)
Mati on perekeskne mees
Kõigi tööde ja tegemiste kõrvalt on Mati jaoks tema pere ikkagi number üks. Kogu pere kokkusaamisi ja eriti lapselapse Mia Britiga toimetamist ootab ta väga.
/nginx/o/2025/05/16/16848646t1h94f7.jpg)
/nginx/o/2025/05/16/16848650t1heb21.jpg)
Tütar Karoliini ja poeg Robini tegemiste üle tunneb ta heameelt ning elab nende tegemistele tugevasti kaasa. Karoliin on Tallinnas klassiõpetaja ja Robin tuntud kitarrist.
Nädalavahetustel käib Mati aga kalal ja viimastel aastatel ka küpsetab. Millalgi on plaanis jätkata ka Robini kingitud suupilli mängimise õppimist.
Äsja kolis Mati koos abikaasa Marinaga Kaali, naise vanematekoju Põlluotsa tallu. Maja ja kõrvalhooned said täielikult renoveeritud. See annab elule uued vaated ja “telekainimese” aeg on nüüd Mati jaoks läbi, aias jagub tööd küll ja veel. Enne magamaminekut meeldib talle aga krimkasid lugeda ja ristsõnu lahendada.