Vald tahab võtta teenuskeskuste juhtidelt haldusteemade lahendamise

KAS ON IKKA HEA MÕTE? Kalmer Poopuu (keskel) hinnangul vajab haldus- ja majandusküsimuste teenuskeskustest äraviimine põhjalikku läbimõtlemist. Pildil ka Silvi Teesalu, Kaja Juulik, Kristiina Maripuu, Kaupo Vipp, Alo Heinsalu ja Liis Juulik. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa valla osavalla- ja kogukonnakogude esimeeste ümarlaual tutvustas vallavanem Madis Kallas teenuskeskuste töökorraldust tulevikus. Ülearu sõbralikku vastuvõttu ta sõnavõtt ei pälvinud.

Salmel eile osavallakogude esimeeste ette astunud Madis Kallas toonitas, et enne valdade ühinemist oli keerulisimaks väljakutseks 2016. aastal uue valla struktuuri kokkupanemisel see, kuis lahendada endiste valdade keskustes inimeste abistamine. “Mingil määral oli meil ees Lääne-Saare vallaks ühinemine, aga mudelit, mis olnuks Saaremaa vallal võimalik üle võtta, polnud,” nentis Kallas.

Nõnda pandi ühinemislepingusse, et ühinevate omavalitsuste teenuskeskustes hakkab töötama vähemalt kaks inimest, välja arvatud Orissaare, kus peaks olema kümme teenistujat. “Minu arust me seda reeglit ei riku, välja arvatud teatud põhjustel Orissaares, kus võib tõlgendada, kui palju inimesi seal on põhiajaga ja kas kümme tuleb ikka täis,” rääkis Kallas. Teenuskeskuste osas oli lepingus sees ka punkt, et üks kahest töötajast peab olema sotsiaalvaldkonna inimene.

Nüüd, mil vald on tegutsenud poolteist aastat, tuleb Kallase sõnul üle vaadata, kus on asjad väga hästi, kus mitte nii hästi. Ses osas on kaardistus tehtud ning seega on enam-vähem selge, millise mudeliga võiksid teenuskeskused edasi tegutseda. Vallavanema sõnul oli lauas kolm varianti: kas kõik jääb nii nagu on, kas teenuskeskuste ülesanded läheksid väga suures mahus Saaremaa Halduse ühendhaldusüksuse alla või võiks mõned teemad liikuda Saaremaa Haldusesse ning mõned jääda teenuskeskustesse.

“Praegu on mitteametlik juhtgrupp kokku leppinud, et edasi minnakse mudeliga, kus teenuskeskuse juhilt liiguks enamik haldusülesandeid Saaremaa Haldusesse,” lausus Kallas, kelle sõnul jäi kõlama, et haldusküsimused tuleb ära lahendada ühtselt üle Saaremaa. Kuidas see konkreetsemalt välja nägema hakkab, alles täpsustub.

Ümarlauda juhtinud Saaremaa vallavolikogu piirkondliku arengu ja külaelu komisjoni esimees Raimu Aardam toonitas aga tõsiasja, et teenuskeskuste juhtide jaoks on väga suur osa tööst justnimelt haldusteemadega tegelemine. “Kui me need kohustused püüame tsentraliseerida, siis ma ei saa sellest väga hästi aru, sest teenuskeskuse juht on ju just see mees või naine, kes kõige operatiivsemalt neid küsimusi lahendanud on,” leidis Aardam. “Ma ei saa aru, milles on probleem,” laiutas ta käsi.

Madis Kallase sõnul võiks haldusküsimusi lahendada aga hoopis operatiivsemalt ja ühtsemalt. “Aga kes tegeleks külavanemate ja osavallakoguga suhtlemisega, projektidega, valdkondlike arengukavadega? Mina ei näe, et teenusekeskuse juhtidel praegu nendeks tegevusteks aega on, kui nad 70 protsendi ulatuses peavad tegelema haldusmuredega,” nentis Kallas. “See ei peaks olema nende põhitöö. Nemad võiks tegeleda oluliselt rohkem tulevikku vaatamise ja kogukonnaga suhtlemisega ning seda aega on neil praegu selgelt vähe,” lisas vallavanem.

Pealegi on teenuskeskuste juhid väga erineva oskustasemega. Mõni on tõepoolest olnud aastakümneid varem vallavanem ja kõigis teemades kodus, mõni teine on juhina alles lapsekingades. Nõnda ei saavatki eeldada, et nt kunstiharidusega teenuskeskuse juht oskaks lahendada inimeste tee- või torumuresid.

Aardamiga umbes samal seisukohal oli Salme teenuskeskuse juhataja Kalmer Poopuu. “Kui öeldakse, et teenuskeskuse juht ei oska tegeleda haldusküsimustega, siis tuleb korraldada konkurss, et leitaks selline, kelle tööülesannetes see sees on,” ütles Poopuu. “Igasuguseid spetsialiste leidub!”

Kalmer Poopuu rõhutas ka, et endise vallavanemana ei hoia ta oma toolist kinni ja pole ka põhimõtteliselt Saaremaa Halduse vastane, aga haldus- ja majandusküsimuste teenuskeskustest äraviimine vajab põhjalikku läbimõtlemist.