Äri- ja büroohoone Tallinna tn 9
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa kõrgeima administraatori residents oli siin juba 17. sajandil olemas. Alates Rootsi ajast kuni aastani 1796 olid ametinimede poolest nendeks maapealik, asehaldur ja lõpuks asekuberner.
Elamiskõlbmatuks muutunud kivist hoone asemele ehitati 1780. aasta paiku uus kubermangumaja, nüüd juba puithoonena, mis on tänaseni säilitanud enam-vähem esialgse ilme.
19. saj alguses majutati siin sõjaväelasi. Veel 1873. aastal oli hoone linna valduses, kuid sajandi viimasel veerandil läks see erakätesse. 1897. aastal kuulus maja tõenäoliselt Karoline Reinfeldtile. 1909. aasta paiku toimus omanike vahetus. Tolleaegse aadressiga Kubermangu 6 hoone valdajaks sai August Grass. Temalt ja teiselt kaasomanikult Emilie Jäelt maja 1940. aastal ka natsionaliseeriti.
1889. aastal, kui Kuressaare posti-telegraafi kontori ülemaks määrati Peeter Mihhailov, sai tema esimeseks sammuks seni kahe eraldi asunud asutuse – postkontori ja telefonijaama – ühendamine ning kolimine Kubermangu tn 6 majja. Hoone turupoolsesse otsa jäid ametiruumid, ülejäänud ruumid anti ülemale, tema abile ja teenijatele korteriteks.
1917-1918 asus siin Saksa välipostkontor ja telegraafiosakond. Pärast sakslaste lahkumist 1918. aasta novembris kolis hoonesse tagasi kohalik postkontor. Kuna aga majaomanik Grassiga ei saadud üüritingimustes kokkuleppele, siis koliti 1919. aasta 1. aprilliks kõrvalasuvasse Karl von Rehekampffi majja (Tallinna tn 11).
1920.-30. aastatel oli hoone tihedalt asustatud mitmesuguste poodide ja väiksemate töökodadega. Siin tegutsesid Jäe segakauplus, Medri mööbliäri, Meiertali jalanõudeäri, Leppiku raua- ja terariistade kauplus, aednik Rebase pood jmt. 1922. aastal avas A/S Anton Heilmanni Kaubamaja Tallinnas siin oma Kuressaare osakonna.
Turupoolses nurgas tegutses pikemat aega Singeri õmblusmasinate kauplus-ladu. 1932. aastal avas Waldmann selle kõrval linase lõnga ja riide ning kalavõrkude poe. Töökodade sissepääsud olid hoovi pool küljes. Kumm võttis tellimusi sadulsepatöödele.
Teisel korrusel parandati lampe, priimuseid jms. 1929. aastal kolis endise Hollandi seemnekaupluse ruumidesse Richard Vessik oma kompveki- ja marmelaaditööstuse “Lootus”. 1938. aastal viidi maiustuste tootmine siit ära, kuid kauplus jäi alles.