Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/27/11997092t1h6ae0.jpg)
Tubane talveperiood on taas möödas ning ootamas õuetegevused. Ehk aeg, kui haaratakse sageli fotokaamera või mõeldakse selle ostmisele.
Oma arust põimisin sügisel ilmunud raamatusse “Odav ja lihtne digifoto” ammendava infokoguse. Arvutilugudes esitame tähtsama, mis on arvutisse tehtavate, salvestatavate, arvutiga töödeldavate fotodega seotud.
Kaamera valimine
(Harju mõistega “kaamera” – vanasti tähendas see liikuvat pilti jäädvustavat filmikaamerat ja fotokaamerat nimetati sagedamini fotoaparaadiks.)
Minu jaoks on kaamera soovitamine valus teema, kuna olen juba oma kinnistunud veendumuste tõttu kõrvetada saanud. Ei saa olla nii, et üks on õige ja teised valikud valed!
Vähe oleks kasu ka soovitusest valida kaamera selle kasutusotstarbe järgi, kuna algajana ei pruugi sa nende rohkete omaduste virr-varris orienteeruda.
Võid arvestada, et päris fotograafid ei pea väikseid laiatarbekaameraid üldsegi fotoaparaatideks ja suhtuvad nendesse ükskõikse põlgusega. Soovitades valida selle, mis paremini kätte sobib, kuna pildikvaliteedis ei olevat olulist vahet. Ning fotokaamera nimetust tohib nende sõnul kanda ainult kallis ja suur peegelkaamera.
Digikompakt versus digipeegel
Pildistasin äsjamöödunud pühapäeval metsas sinililli ja erineva “masinaklassi” tulemusi näed kõrvutistel fotodel. Suudad sa märgata kvaliteedivahet? Mina suudan.
Lisatud on ka väikse digikompaktiga tehtud foto, millel näed mõlemat kaamerat kõrvuti tööolukorras. Sellel on digikompakti puudused veelgi paremini tajutavad. Häda on nimelt selles, et väike ning odav digikaamera jäädvustab pildi väga väiksele, ainult 6mm küljepikkusega sensorile. Et sellisest miniatuursest kujutisest korralik suur ja terav foto saada, peab kaamera sees toimetav tarkvara (töötlusprogramm) foto teravust oluliselt suurendama. Kujutis muudetakse kontrastsemaks, millega kaasneb kahjuks loomulike värvide moondumine foto heledamates ja tumedamates piirkondades.
Heledad piirkonnad on “läbi kõrvetatud” valgeks ja fotol kujutatud musta kaamerakorpuse tumendites puudub värviinfo. Ka sinililled on liiga heledad, neid ei saa tumedamaks töödelda, ilma et tekiksid moonutused.
Digitaalse peegelkaamera sees on neli korda suurema küljemõõduga pildisensor. Selliselt jäädvustatud kujutis läheneb hoopis rohkem traditsioonilisele fotofilmile pildistatud kujutisele. Kasutaksin väljendit: digipeegelkaameraga jäädvustatu on optilisem. Ehk loomulikum, vähem kunstlik või tehno. Kusjuures praktikas võib see isegi tähendada, et väike odav digikompakt teeb teravama foto kui suur ja kallis peegelkaamera. Viimase puhul määrab pilditeravuse kasutatav objektiiv, mis suurendab soetuskulutusi veelgi.
Pilditeravusest
Odava digikompakti võimendatud pilditeravus võib tähendada sageli olulist eelist. Näiteks kõikvõimalike sündmuste pildistamisel soovime ju näha, et kõik pildil kujutatu oleks võimalikult selge ja terav.
Olen pidanud nägema Internetis avaldatud jubeda kvaliteediga fotosid, mis olid tehtud kalli peegelkaameraga nii tähtsast sündmusest nagu pulmad. Milleks kallis kaamera? Sündmust jäädvustav fotograaf tunneks end justkui alaväärsena, kui raske peegelkaamera katik iga võtte juures kõigile kuuldavat väärikat plaksu ei teeks? Mina olen pildistanud palju spordiüritusi väikse kompaktkaameraga ja leian, et samaga võiks hakkama saada igaüks. Probleemid tekivad keerulistes valgusoludes, suurte valguskontrastide puhul toodab digikompakt puudulikku kvaliteeti.
Manuaalseaded
Kaamerat valides võiksid eelistada sellist, millel saad foto kvaliteeti määravaid omadusi ise muuta. Just see põhjus viis mind odava digifoto raamatut koostades Canoni PowerShot A5xx seeria juurde.
Viimasel näidisfotol on esitatud kahe digikompaktiga samal hetkel võetud rallifotod. Paljudel lihtsatel ja odavatel kaameratel ei saa sa säriaega ehk foto jäädvustamiseks kuluva lühikese ajahetke kestvust ise määrata. Ja kahjuks pead kogema pettumusehetki liiga pika säriaja tõttu „laialimäärdnunud” udustest fotodest.
Tulles tagasi kevadlillede teema juurde, võid arvestada, et tuules värisevad õied ei pruugi suurelt fotokaadrisse võetuna ralliautost aeglasemalt liikuda. Lähipildistamisel ära unusta sisse lülitamast kaamera makrovõtte režiimi, mis ongi tähistatud lilleõie kujutisega. Ja kasuta kaamera enda liikumise vältimiseks tuge.
Hetkel digizone.ee internetipoe soodushinnaga Canon PS A540 pakub kogu manuaalseadete valikuvõimalused ja seda ainult 2490 krooni eest. Canoni värviedastusvõime võib mitmetele sama klassi konkurentidele alla jääda, kuid õppides töötama manuaalseadistustega, valmistad ennast ette kallima ja võimalusterohkema peegelkaamera kasutamiseks.
Tegelikult oleksid vajalikud mõlemad. Ka mina kannan pea kogu aeg kaasas odavat kompaktkaamerat. Ja sügisel ostetud paljukiidetud digipeegel on suurema osa talvekuudest tarbetult kotis seisnud. Ühe eeliseks on kasutusmugavus ja teisel pildikvaliteet.
Loodetavalt õnnestub mõnes järgmises arvutiloos selgitada, miks mõni tootja või mudel meil Eestimaal eriti edukaks on osutunud.