/nginx/o/2019/04/28/11999925t1h6b14.jpg)
Alates 1994. aasta kevadest on arvutikursustel osalenud ligi 2000 täiskasvanud õppijat. Järgnevas siis pisut sellest, mis on aja jooksul muutunud ja mida võiks vajada tänane õppija.
90-ndate teine pool oli arvutikursuste kõrgperiood, mil said kasutusoskuse need, kes arvutit töös vajavad.
Täna tuleb rohkem arvestada probleemide käes vaevleva koduarvuti kasutajaga. Osalejad on isegi leidnud, et neile ei ole Exceli sarnase arvutuste lihtsustamise vahendiga midagi teha. Ometi oli see kunagi kursuste tõmbenumbriks – esmaabiks kontoritöötajale tema rutiinses andmetöötluses, mida iseseisvalt suhteliselt raske avastada.
2002–2003 toimunud Vaata Maailma tasuta kursused täitsid mõneks ajaks koolitusturu ja muutsid isemajandavate kursuste korraldamise võimatuks. Idee poolest väga tänuväärne üritus oli kahjuks halvaks näiteks suutmatusest kohaneda uue olukorraga. Programmi koostajad püüdsid seda suruda vanadesse ja töisele arvutikasutusele orienteeritud raamidesse.
Selle mõju peame tajuma tänini – Vaata Maailma koolituses osalenud ei julge enam kursusele tulla. Et kui juba laiadele rahvahulkadele suunatud 2-päevane kursus oli pööraselt raske, siis mida võib veel üks 8-päevane kursus endaga tuua… Lugeja rahustamiseks pean tunnistama, et see õppeprogramm oli samavõrra piinarikas ka varasema kogemusega arvutiõpetajale. Mille tõttu mitmed tulemusele ja mitte petlikule statistikale orienteeritud õpetajad osalemast loobusid – allakirjutanu nende hulgas.
Kõige enam väärtustatakse interneti kasutamisega seonduvat teavet. Teema ise on ju tegelikult lõputu, nagu on lõputu kiiresti paisuv infomass.
Kuid juba esimesel päeval võib arvutit mitte kunagi puudutanu tunda rõõmu lihtsast oskusest internetilehekülgedel liikuda. Ja populaarsest kataloogist NETI.ee vajalikku infot otsida.
Klaviatuuri kasutamise oskuseta jääksid tarbimata väljastpoolt arvutit saadud veebilehekülgede aadressid, suvalise sõna alusel tehtav otsing ning loomulikult ka kõik elektronposti tarbimisse puutuv.
Järelikult peab õpetaja kursuse algul osalejaid ikkagi “kiusama” traditsioonilise tekstitööga. Kuid esialgu ainult vajaliku miinimumi tasemel.
Tegelikult püüame põimida arvutikasutuse igavamat poolt põnevasse internetitarbimisse täpselt nii palju, kui see on vältimatu.
Hea oleks, kui õppija saaks klassis kuuldut või läbitehtut iseseisvalt harjutada. Kellel endal kodus arvutit ei ole, neile olen pakkunud eraldi harjutuspäevi.
Õnneks on saabunud aeg, mil isiklik arvuti ei tohiks olla kellelegi kättesaamatu ja koos arvutikursustega pakutavast loe allpool eraldi teemast.
Kursuse kahel viimasel päeval õpime kasutama õpetaja sisse loetud videotunde. Õppija jälgib oma töökoha arvuti ekraanil hiirekursori poolt tehtavat ja kuulab kõrvaklappidest õpetaja selgitusi. Väärtusliku oskusena õpid videotundidega kaasa töötama. Ise video kulgu juhtides – seda soovitud kohas seisates ja vajadusel tagasi kerides (ehk lastes selgusetut osa õpetajal uuesti õpetada) jäljendatakse oma ekraanil teises aknas videos õpetatavat.
Samal põhimõttel on koostatud õppematerjalid keerukamate teemade kohta, nagu tabeltöötluse funktsioonid, veebilehtede kujundamine, failihaldus, arvuti täiendamine – ehk see, mida algkursusel ei käsitleta. Kuid mille võid edaspidiseks iseseisvaks õppimiseks arvutiklassist CD-plaadiga kaasa võtta.
CD-plaadile salvestatud õppevideote lihtviisiline kuulamine/vaatamine pakub võimaluse kogu kursusel esitatu kordamiseks. Lisaks võid kursuse ajaks laenata õpetaja koostatud arvutiõpikuid või neid huvi korral soodushinnaga osta. Mingeid konspekte arvutikursustel ei kirjutata – selleks puudub vajadus.
Ärgu lugeja valesti mõistku – soovimata kedagi õppimisvõime poolest kusagile “lahterdada”, pakub õpetajale siiski kõige enam rõõmu nende õpetamine, kes absoluutselt mitte midagi ei oska! Olen pidanud esimesel päeval rahustama eelneva kasutuskogemusega osalejaid. Kui välja on kuulutatud algkursus, siis joondumegi algajate vajaduste ja tempo järgi.
Kellel ajaliselt sobib, võiks eelistada hommikupoolset kursust. Õhtuse 2 tunni asemel töötame hommikuti 3 tundi ja nii jääb rohkem aega õpitud toimingute harjutamiseks. Hommikuti ollakse reeglina ka puhanud ja selle võrra vastuvõtlikumad.
Õpetaja poole on korduvalt pöördutud sooviga kursust jätkata. Kuid igasugune omandatud teave vajab kinnistumisaega. Tegelikult on õppijad ka ise tundnud, et samal viisil klassis jätkamisest ei oleks enam kasu. Et tarvis oleks õpituga harjuda ja oskusi iseseisva tööga süvendada.
Aga püüame siis tasapisi huvilisi koguda – kuulutused on ajalehtedes ja infot leiad ka veebist aadressilt kursus.planet.ee
Võib-olla ei ole sinu jaoks tähtsusetu ka see, et kursuse hind on jäänud samaks, mis see oli aastal 1997. Täname siinkohal Kuressaare linnavalitsust ja täiskasvanute gümnaasiumi mõistva suhtumise eest klassi rendihindade määramisel. Tegelikult kasutame just nii meie kõigi poolt loodud ressurssi otstarbekalt, mis muidu koolitöövälistel aegadel kasutult seisaks.
Kuna arvuti õppimisel on kõige olulisemaks abiliseks isiklik koduarvuti, siis olen võtnud endale kohustuse kursustel osalejaid ses osas aidata.
Eelmises arvutiloos sülearvutite teemal pidin väljendama oma pettumust uue Windows Vista üle. Käesoleva teema juures tunnen Vista saabumise üle siirast rõõmu. Kuna just Vistas tuleb näha üht põhjust, miks on muutunud täiesti legaalse (seadusliku) Windows XP-ga arvutid lausa mõttetult odavaks.
ML Celeron 2,4 GHz, RAM 256 MB, HDD 40 GB maksis detsembris kursuslasele ainult 1300 krooni! See on veidi parem arvuti, kui osteti minu koolile kaks aastat tagasi rohkem kui 6000 kr eest!
Omaette nonsenss on nähtus, et arvutile paigaldatud Windows XP Professional maksab veel ka täna umbes 2000 kr.
Seega saad korraliku arvutikasti sisuliselt tasuta. Ka tarkvara seaduslikkuses ei ole mul põhjust kahelda. Esiteks välistab selle tarnijafirma taust ja müügimahud. Kuid läbisin ka ise ühe sellise arvuti lõpetamata aktiveerimisprotsessi – Microsofti kontrolliprotseduur tunnistas paigaldatud Win XP Pro ainult sellele arvutile kuuluvaks.
1300 krooni eest saaksid arvuti ilma monitorita. Päris korralikke õhukesi 15” ekraanidiagonaaliga TFT monitore on pakutud 800–900 kr eest. Ja vanamoodsaid 17” klaaskineskoop-monitore hakkab lähitulevikus ilmselt juba nii palju üle jääma, et sellise võid leida isegi tasuta.
Kui siinkirjutatut juhtub lugema mõni edukas uue tehnika eelistaja, kutsun üles annetama oma kasutult seisma jäänud töökorras klaasmonitori neile, kellel võimalused napimad. Olen ka ise kursusel osalenud töötutele töökorda seadistanud vanemaid arvutikomplekte. Milleks viia napimate võimalustega, kuid toimiv tehnika prügimäele, kui see võiks veel mõned aastad kedagi teenida?
Kui ka 1300 kr + monitori hind väljub sinu võimaluste piiridest, võid osta 800 krooni eest samuti täiesti toimeka masina, millele on paigaldatud Windowsi vanem versioon tähisega 2000.
Minu tööks ei ole arvutite müümine või vahendamine ja seetõttu saan eelkirjeldatu põhjal aidata ainult neid, kelle ladusat edasijõudmist kursusel takistab arvuti puudumine.