Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12004297t1h420e.jpg)
“Kadett Holger teostab parasjagu põhjavaatlust,” muigavad Roomassaares seisva piirivalvelaeva Valve meeskonnaliikmed, oma uut kaaslast silmas pidades. Uustulnuk teeb pikki tööpäevi, alustades juba hommikul kell 8 ja saabudes tagasi alles 12 tunni pärast.
Eelmisest kolmapäevast kuni eilseni on noor viigerhüljes käinud kui kellavärk end õhtul kell kaheksa Valve ahtrisse vinnates ning seejärel pikast tööpäevast väsinuna vaid läbi une mõmisenud ja loibi liigutanud.
Laeva ilmunud ootamatu külalise ristis laevamehaanik Vahur Klee sõbralikult Holgeriks.
Valve varem mereväes ohvitserina teeninud komandör Vaido Luks ütles, et tema pole oma meremehe karjääri jooksul sellist imeasja küll enne näinud, et hüljes tuleks laeva ööbima.
Saabus jääpangal
“Enamiku ajast ta magab,” ütles Oma Saarele Valve madrus Gullar Havi, kes on kolmapäevast saadik igal õhtul viigerhülge pojaga kohtunud. Päevasel ajal pidi hüljes omi asju ajades ringi tiirutama, aeg-ajalt sadama akvatooriumis pea veest välja pistma ning laeva uudistama.
Inimesi hüljes ei pelga ning laeval toimetavate piirivalvurite tegemistest ta end segada ei lase ning ise mööda laeva kolama ka ei kipu.
Holger on arvatavasti alles üpris noor, kuna on kohati kaetud alles titekarvaga. Madrus Havi rääkis, et kui Holger kolmapäeval saabus, oli ta veel üleni pehme ja koheva karvaga kaetud, aga nüüdseks hakkab juba täiskasvanud hülge moodi minema.
Valve meeskonnaliikmed teadsid rääkida, et sama hülgepoega oli Roomassaares esmakordselt nähtud siis, kui ta triiviva jääpanga peal sadamasse saabus.
Hülgeuurija Ivar Jüssi hakkas telefonis vaikselt naerda puksuma, kui kuulis, mis juhtumiga tegu. “Väga kummaline asi,” nentis ta, pidades imelikuks, et nii käitub just viigerhüljes. Jüssi sõnul ei tule viigerhüljes tavaliselt nii väga tsivilisatsiooni lähedale. “Noortel ei ole väljakujunenud hirmutunnet veel,” ütles Jüssi, kes arvas, et tegu on vanema kui kuuvanuse viigriga, sest viigrid hakkavad karva ajama kuus nädalat pärast ilmaletulekut.
Viigri Roomassaarde sattumise kohta arvas Jüssi, et hülged ikka ronivad jääpankade peale. Ema jätab pojad suhteliselt noorelt juba üksi ja nood peavad iseseisvalt hakkama saama. Jüssi ei välistanud, et Holger ronib Valve peale magama näiteks seetõttu, et peab laeva jääpangaks.
Viigrid olevat, võrreldes hallhüljestega ka rohkem päevase eluviisiga, mistõttu pole ime, et Holger end alati just ööseks laevale vinnab.
Jüssi oli kindel, et kauaks Holger laeva ei jää, vaid läheb varsti oma tavalisse elukeskkonda tagasi ja leiab kindlasti ka mõne omasuguse.
Pilti vaadates lisas hülgeuurija aga, et hetkel on Holger igati heas konditsioonis.