Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12006102t1ha6dc.jpg)
Seoses Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 70. aastapäevaga tõi Bruno Pao Saaremaa muuseumi arhiivraamatukogu hoidlatest esile Peter Kleisti raamatu “Zwischen Hitler und Stalin 1939–1945” (vt Oma Saar, 22. VIII). Seda saksakeelset huvipakkuvat väljaannet ma lugenud polnud, küll aga tõi see artikkel mulle meelde P. Kleisti raamatu “Mahamängitud võit”, mis ilmus 1952. aastal Stockholmis eesti keeles Välis-Eesti kirjastuse üllitatuna M. Kurese tõlkes.
Olin Bruno Pao lugemiselamusest kümmekond aastat hiljem seda kehvakeselt tõlgitud raamatut suure põnevusega lugenud. Meelde oli see jäänud kui isiklikele mälestustele tuginev jutustus.
Aga mäletada ja jutustada oli Kleistil paljust. Näiteks oli ta Saksamaa välisministri Joa-chim von Ribbentropi lähedase kaastöölise, usaldusaluse ja eksperdina kaasas Moskvas, kui augustis 1939 Vene-Saksa läbirääkimisi peeti ja 23. kuupäeval kurikuulus pakt allkirjastati.
Venemaa suur asjatundja
Peter Kleist oli huvipakkuv isiksus. Ta sündis 29. jaanuaril 1904 ja lõpetas ise oma elu 1971. aasta lõpus terviseprobleemidega maadeldes. Juba 1931. a liitus ta natsiparteiga. See oli ilmselt oluline ta edasises karjääris. 1932. a kaitses ta doktoriväitekirja Nõukogude Liidu rahvusvahelis-õiguslikust tunnustamisest. Kaks aastat hiljem ilmus tal sel teemal raamat Königsbergis Ida-Euroopa uuringute sarjas.
Ida-Euroopa, eriti Venemaa asjatundjana kutsuti ta 1936. aastal tööle Ribbentropi juurde. 1941. aastal, kui Hitler lõi Ida-alade ministeeriumi eesotsas Alfred Rosenbergiga, viidi ta sinna üle. Nende kahe ministri alluvuses töötas ta sõja lõpuni – kord ühe, kord teise, kord mõlema juures korraga. Pärast sõda tegutses ajakirjanduses.
1965. aastal ilmus Kleistil Mani saarel inglise keeles raamat “Euroopa tragöödia”, mis tema kodumaal saksa keeles (Die europäische Tragödie) nägi trükivalgust alles 1971. a. Enam tähelepanu on pälvinud tema “Ka sina olid selles osaline” (Auch du warst dabei). Seda on peetud saksa ajalookirjanduses 1980-ndail aastail hoogu saanud “revisionismi” eelkäijaks1). Revisionistid asusid ühel või teisel määral ümber hindama seni valitsenud läbinisti negatiivset suhtumist Saksamaa natsiperioodi.
Kodumaa patrioot
Ega Kleist mingi kõva nats olnud, küll aga oma kodumaa patrioot, kes tegutses selle nimel, et Saksamaal hästi läheks – ka sõjas. Tema raamatut lugedes võib mõnegi tema arvamusega mitte nõus olla. Ent Kleisti analüüs on asjalik ning natsiriigi juhtide ja bürokraatia suhtes kohati lausa sarkastiline.
Meie lugejale pakub muidugi erilist huvi Eestiga seotu. Näiteks rahvusväeosade moodustamise ja sõjas osalemise probleemid, mille suhtes Kleist Himmlerile oma ettepanekud esitas. Ta oli üks eestirootslaste Rootsi ja Leningradi oblasti ingerlaste Soome evakueerimise korraldajaid. Põnev on lugeda ta vahendajarollist sõjaaegsete Saksa-Vene läbirääkimiste (ebaõnnestunud) katse juures, millest mujalt polegi lugeda saanud.
Eesti tuleviku arutelud
Kleist arutleb ka Eesti ja teiste Ida-Euroopa rahvusriikide tulevikuperspektiivide üle, esitab 1942. a oma ülemustele sellesisulise märgukirjagi, mis küll tähelepanuta jääb. Oma mälestusteraamatus “Kuidas kõik teostus” on ka Hjalmar Mäe2) meenutanud, kuidas ta 1941. aasta alguses, vahetult sõja eeli, arutas Peter Kleistiga sõjajärgse Eesti tulevikuvisioone, milles olnud kesksel kohal iseseisva vabariigina jätkamine.
Mäe mälestustesse tuleb küll suhtuda ettevaatusega, talle on meeldinud näidata end teadjama ja asjalisemana, kui ta tegelikult oli. Sellegi episoodiga ühenduses on olnud juttu, kuidas ta teadis sõja alustamise täpset kuupäeva ja selle edasilükkamist seoses Hitleri lähikondlase Rudolf Hessi3) Inglismaale lendamisega.
Autoriteetse dokumentide kogumiku “1941 god v 2-h knigah” II köite (Moskva, 1998) 147. leheküljelt loeme Wehrmacht´i staabi kaitseosakonna ülema juures toimunud nõupidamise ülestähendusest: “Riigikaitse osakond, Führer’i Peakorter 1.5. 41. a. / 1.”Barbarossa” graafik. / Führer otsustas: / “Barbarossa” algus – 22. juuni.”. Hess lendas aga Inglismaale alles 10. mail.
Vaid Tallinna ja Tartu raamatukogudes
Bruno Pao poolt unustusest välja toodu, aga ka teised Kleisti saksakeelsed väljaanded on Eestis raskesti kättesaadavatena ainult Tallinna ja Tartu suuremates raamatukogudes. Tema enim tähelepanu pälvinud “Auch du warst dabei” puudub vististi Eesti raamatukogudes üldse.
Eestikeelset “Mahamängitud võitu” võib aga suurte raamatukogude kõrval leida mitmes rahvaraamatukoguski. Mulle sattus see pihku Liiva raamatukogus Muhus. Ja täiesti juhuslikult on netikaupluses Osta.ee praegu müügis üks Kuressaares asuv eksemplar.
Kui ma nüüd Pao artikli jälgedes Kleistist huvitusin, otsisin ma asjatult eestikeelse raamatu saksakeelset originaali. Lõpuks võtsin rahvusraamatukogus kõrvuti kätte “Mahamängitud võidu” ja “Zwischen Hitler und Stalin”.
Selgus, et eestikeelne oligi selle järgi tõlgitud. Ainult oluliselt lühendatuna ja hoopiski puudusid sealt lisad, need poolsada lehekülge dokumente, mida Bruno Pao eriti väärtuslikeks hindas. Nostalgilise pealkirja olid pagulaskirjastajad tuletanud aga ühe peatüki pealkirjast.
1) Ajalooline revisionism on ajaloolaste termin kirjeldamaks seda, kuidas ajaloo interpreteerimisel on asendatud mõned faktid, kuna on ilmnenud uusi andmeid.
2) Hjalmar Mäe (1901–1974) – Eesti poliitik, 1930. aastatel hakkas Eesti Vabadussõjalaste Liidu ehk vapside propagandajuhiks, Saksa okupatsiooni ajal aastail 1941–1945 oli nn Eesti Omavalitsuse juht.
3) Rudolf Hess (1894–1987) – Natsi-Saksmaa poliitik, 1930. aastatel natsipartei hierarhias teine isik. 1941. aasta mais lendas eraviisilise rahumissiooniga Suur-britanniasse, kus võeti vangi. Nürnbergi protsessil mõisteti talle eluaegne vangistus.