Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neliteist aastat kehtinud avalikult kasutatavate veekogude nimekiri täieneb Saaremaal 15 järve võrra.
Nimekirja kinnitab pärast kooskõlastusringi läbimist vabariigi valitsus ning Saare maakonnas on seejärel senise 53 asemel 68 avalikult kasutatavat veekogu.
Avalikuks kasutamiseks määratud veekogus on kõigil lubatud veevõtt, suplemine, veespordiga tegelemine, veel ja jääl liikumine ning kalapüük seaduses sätestatud tingimustel.
Eestis kokku on eelnõus avalikuks kasutamiseks määratud järvi 655, senises nimestikus 647. Osa eelmise nimekirja järvedest on välja jäetud, uued järved on põhiliselt tekkinud rannajoone muutuse ja mõnevõrra ka maapinna kerke tagajärjel endistest merelahtedest.
Mitmed uued tehisveekogud on tekkinud ammendatud põlevkivi-, pae-, liiva-, kruusa- ja turbakarjääridesse.
Saaremaa avalikud järved
Aastejärv, Endu laht, Suuremõisa laht, Laialepa laht, Tiigi järv, Põdragu järv, Taugabe järv, Sarapiku järv, Killatu järv, Ooklema järv, Saka järv, Naale laht, Meendrenina laht, Lehmalaht, Pautsaare laht, Laibu laht, Lüllelaht, Liisagu järv, Kaanda järv, Kooru järv, Ruusmetsa järv, Kivijärv (Rahtla Kivijärv), Järise järv, Tuhkana järv, Koigi järv, Marjassoo turbaaugud, Ümmargune järv (Koigi ümmargune järv), Pitkjärv (Koigi Pitkjärv), Naistejärv, Saanalaht, Santse lõpp, Muraja lõpp, Lahuksi järv, Suursilm, Abajaloik, Ristissoo, Karujärv, Kaarmise järv, Oessaare laht, Kasti lahjuke, Undu laht, Põldealune laht, Aenga laht, Ristilaiu abaja, Massilaht, Tõrvalaht, Persulaht, Oogilaht, Purme abaja, Nonni järv, Tõri järv, Nigu laht, Süllalaht, Roobimaa järv, Panga luht, Katri luht, Paadla laht, Kaalupi laht, Ärgessoo järv, Mullutu laht, Suurlaht (Kellamäe laht), Vägara laht, Linnulaht, Vartaauk, Riksu laht, Koltse järv, Loodevahe laht.
Allikas: keskkonnaministeerium, VV korralduse eelnõu