Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/08/17/12015601t1h2766.jpg)
20-aastasest Salme vallast oleks kõige ausam lugu kirjutada nõnda, et võtad rahvastikuregistrist kõigi 1272 inimese nimed ja trükid ajalehes ära.
See oleks lugupidamine kõigi valla elanike suhtes ja Eestis pole varem ka niimoodi tehtud. See teadmine tooks samuti lisaväärtust. Aga oh ei, kus sa sellega. Meie tahame ju elu! Seepärast arvame, et võiks kirjutada valla kõige väiksemast külast, elanike arvult kõige väiksemast.
Selgub, et kõige väiksem küla on Ula. Seal elab üksainus inimene. Ent kuidas sa ikka ühest inimesest reportaaži teed! Seepärast sõidame fotograaf Egoniga elanike arvult teise ehk Kaimri külla, kus on kolm suitsu ehk kolm majapidamist.
Kelmikas proua Täks ja fotograaf
"Mis te nüüd, mis te nüüd," hüüatab Härma talu perenaine proua Täks kelmikalt, kui fotograaf Egon aparaati seab, et pilti teha. "Mul on inimõigused! Ja vaadake, kui te pildi lehte panete, siis hakkavad mu tuttavad kohe rääkima, et oh, vaadake vanainimest, nüüd on juba lehes! Ei tohi, ei tohi!" tõrjub vanaproua, kes pole nõus isegi oma eesnime ütlema. Lubab, et võime teda lihtsalt proua Täksiks kutsuda.
Piret Päiv Rist