Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hinnatud hambaarst Sergei Bortnikov ütleb, et saar-lased on üsna usinad hambaarsti juures käijad. Ent on ka neid, kes ei pööra oma hammastele piisavalt tähelepanu ning tihtipeale ei jõua arsti juurde kas rahapuuduse tõttu või mõnel muul põhjusel.
“Paljud käivad profülaktilisel läbivaatusel ja hambakivi eemaldamas. Masu ajal käidi hamba-arsti juures vähe, nüüd hakkab olukord vähehaaval paranema,” räägib dr Sergei Bortnikov, kelle sõnul on enamlevinud hambakahjustus kaaries – hambaauk. See on hamba kõvakudede hävimine, mis tekib hammaste pinnal elavate bakterite ainevahetuse tagajärjel.
Samuti on mõraga hambaid, hamba murdumisi, paljastunud hambakaelu, murdunud täidist, pulpiiti ehk hambanärvipõletikku, mis areneb tavaliselt kaariesest, mida ei ole õigel ajal ravitud.
Periodontiit ehk hambajuurealune põletik tekib, kui hambanärvipõletik ehk pulpiit on jäänud ravimata. Bakteriaalne nakkus levib juure alla, põhjustades valu ja paistetust. Gingiviit ehk igemepõletik sõltub aga väga palju suuhügieenist.
Doktor rõhutab, et hambapõletikud tuleb kindlasti välja ravida. “Kui hambajuure tipu ümbruses on krooniline põletik, on see juba ohusignaal patsiendile,” ütleb Bortnikov, sest krooniline põletik võib ägeneda. Ägenemise korral võib tekkida mäda, põletik levib laiemale alale, põhjustades palavikku ja ohustades juba kogu organismi. Vajadusel peab põletikukolded kirurgiliselt avama ning raskematel juhtudel võib patsient vajada koguni haiglaravi.
Vältimaks põletiku levikut või kordumist, on kindlasti oluline teha põletikuga hambale korralik juureravi või lootusetult lagunenud hammas välja tõmmata.
Ideaalis peaks inimene Sergei Bortnikovi sõnul hambaarsti külastama kaks korda aastas.
Kuidas siis hooldada oma hambaid nii, et need püsiksid aastaid ja su naeratus oleks ilus ka aastate pärast?
Sergei Bortnikov: Peske hambaid vähemalt kaks korda päevas: hommikul pärast hommikusööki ja õhtul enne magamaminekut pärast viimast söögikorda. Kui inimene on harjunud hommikusööki sööma puhta suuga, on mul lihtne nõuanne: peske esmalt hambaid ainult harjaga, ilma pastata, pärast sööki aga hambapastaga. Nii on hammaste puhtus kindlustatud.
Hambapasta valikul võiks eelistada fluoriidi sisaldavaid tooteid – need aitavad ära hoida kaariese tekke ja sellest tingitud kahjustused. Fluoriid tugevdab hambavaapa ja muudab selle happerünnakutele vähem vastuvõtlikuks. Hambaharja valikul eelistage pehmete harjaste ja lühikese peaga hambaharja. Kasutage iga päev hambaniiti –hambaniit on hea abiline, mis aitab teil pääseda sinna, kuhu hambahari ei pruugi alati jõuda. Nätsudest eelistage ksülitooli sisaldavaid närimiskumme. Need aitavad neutraliseerida suhkrute põhjustatud happerünnakut hammastele, mis omakorda põhjustab pH-taseme langust. Ühtlasi aitab ksülitool piirata bakterite paljunemist. Kasutage suuvett – suuvee regulaarne kasutamine aitab ära hoida hambakatu teket, sest just hambakatt põhjustab hambaaukude ja igemehaiguste teket.
Eelistage fluoriidi sisaldavat suuvett, kuna see kaitseb ka kaariese eest.
Keele puhastamine aitab parandada suu tervislikku seisundit – sarnaselt hammastega on bakteritele sobiv elukeskkond ka keele pind. Keele puhastamiseks kasutage kas keelekaabitsat või hambaharja.
Kui sageli tuleb hambaid pesta ja kui kaua? Mida seejuures jälgida? Milline on õige tehnika?
Hambaid tuleb pesta fluoriidi sisaldava hambapastaga hommikul ja õhtul vähemalt kaks minutit. Harja tuleb hoida sõrmedega kergelt nagu sulepead. Liiga tugev harjamine kahjustab igemeid.
Harjased peavad olema hambapinna suhtes 45-kraadise nurga all nii, et äärmine harjaste rida ulatub puhastama ka igemeserva alt. Pesemiseks soovitatakse hambaharja liigutada lühikeste liigutustega edasi-tagasi 2–3 hambal korraga.
Pesemisliigutused võiksid olla ühe hamba pikkused – hoogne liigutus üle hammaste ei eemalda tõhusalt kattu, küll aga kulutab hambaid ja harja.
Harjamist võiks alustada purihammaste keelepoolsest küljest, liikudes teise poole purihammasteni. Jätkata purihammaste põsepoolsest küljest, liikudes teise poole purihammasteni. Hambapesu peaks lõppema hambumispinna harjamisega. Esihammaste tagant harjates võib harja pöörata püstiasendisse.
Millised vahendid võiksid kodus olla suuhügieeni eest hoolitsemiseks?
Hambahari. Hea hambahari on tihedate pehmete harjastega (soft) ja lühikese peaga. Hambaharja pea võiks olla 3–3,5 cm pikk, mis võimaldab juurdepääsu ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, nt purihammaste tagumised küljed. Kõva hambahari vigastab nii igemeid kui ka hambaid. Eriti kiiresti kuluvad juba paljastunud hambakaelad.
Soovitaksin ka elektrilist pöörleva peaga hambaharja, kuna see puhastab hambaid tõhusalt just igemete piirkonnas ja harjab hambaid palju kiiremini.
Hambaniit. See aitab eemaldada bakterid sealt, kuhu hari ei ulata. Hambaniiti tuleb kasutada vähemalt kord päevas.
Keelekaabits. Aitab eemaldada baktereid keele pinnalt. Vähem baktereid keelel tähendab paremat hingeõhku ja tervemat suud.
Suuvedelik ja närimiskumm. Suuvedelikuga loputatakse suud pärast hammaste pesemist ja ksülitooli sisaldavat suhkruvaba närimiskummi kasutatakse pärast söömist.
Hambatikud. Sobivad suuremate hambavahede puhastamiseks.
Hambavahehari. Suurte hambavahede puhastamiseks on parim väikest pudeliharja meenutav hambavahehari.
Artikli ilmumist toetati osaliselt ESF programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" vahenditest.