/nginx/o/2015/10/16/12050700t1hfa48.jpg)
Tõsine kossuhunt Kristo Teder – spordimehest pankrotihaldur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealinna advokaadibüroos töötava Kristo Tederi (31) jaoks ei tähenda siinpool Suurt väina käimine alati puhkust. Vahel tuleb pankrotimenetlustega tegeleda ka kodusaarel.
“Kuressaare kohtumajast on mul neid menetlusi õnnestunud saada kümmekonna ringis,” räägib Tallinnas advokaadibüroos Kraavi & Partnerid töötav Kristo, kel vahel tuleb tööasjus kodusaarel käia koguni kord kuus.
Kuigi Kristo on veetnud oma lapsepõlve ja kooliaastad Kuressaares, peab ta end pigem Vätta kandi meheks. Tema vanemate praegune kodu asub Kailuka külas ja Kristo veedab seal aega nii sageli kui võimalik. “Üritan vähemalt korra kuus käia – vahel juhtun koju sagedamini, vahel harvem,” märgib ta.
Ülikoolis õpitust ei piisa
Kristo on Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane. Kooliaastaid SÜG-is meenutab ta hea sõnaga ja leiab, et ju sel koolil ikka oma vaim on, mis seal õppinuid ühendab. Oma klassi- ja lennukaaslastega kohtub Kristo tihti, sest paljud neist elavad-töötavad pealinnas.
Selle kohta, miks Kristo pärast SÜG-i lõpetamist 2002. aastal juurat õppima läks, ütleb ta ise poolnaljatamisi, et juristiks minnakse, kui millegi muu peale annet ei ole. “Muid valikuid, mis mind rohkem köitnud oleks, mul tol hetkel polnud,” tõdeb ta. “Olin kindel oma soovis edasi õppida ja kuidagi kujunes nii, et valisin selleks juura.”
Kuigi kirjade järgi on ta lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna, õppis ta siiski Tallinnas, Tartu ülikooli sealses osakonnas. “Mul oli võimalus ka Tartusse minna, aga otsustasin Tallinna kasuks, et kodusaarele lähemal olla ja sagedamini kodus käia,” põhjendab Kristo.
Et Kristo just pankrotivaldkonnas tegutseb, on tema sõnul mõnes mõttes juhus – sellele alale sattus ta tudengiajal ühe pankrotihalduri juures praktikat tehes. Kui tuli aeg spetsialiseeruda, oli pankrotiõigus juba tema teadlik valik.
Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles