/nginx/o/2017/06/02/12089530t1h676f.jpg)
Hispaanlane Ignacio uurib Saaremaal inimese mõju loodusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli botaanika õppetooli juures tegutsev Hispaania teadlane Ignacio Hernandez uurib koostöös Eesti kolleegidega Saaremaa loopealsetel asetleidvate muudatuste mõju siinsele elurikkusele.
“Tulin Eestisse, et koostöös Tartu ülikooli botaanikaosakonna teadlastega uurida projekti “Elu alvaritele” raames taastatavaid loopealseid,” ütles Hispaaniast pärit taimeökoloog
Ignacio Matias Hernandez Agramonte Caballero.
Loopealsete taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on maailmas ainulaadne. Kuna loopealsed on kujunenud ja püsima jäänud just tänu pidevale mõõdukale inimmõjule, on nad väga olulised Eesti ajaloo ja pärandkultuuri kandjad. Et teadlasena huvitab Ignacio Hernandezt just inimese mõju loodusele, siis tundus Eestisse tulek ja loopealsete elurikkuse uurimine talle suurepärase võimalusena.
Ignacio uurib, millised on Saaremaa loopealsete poolt inimestele võimaldatavad hüved, mida sageli kirjeldatakse ka kohmaka terminiga “ökosüsteemi teenused”. Loopealsete tagatavate hüvede loetelu on pikk. Mõned neist on ehk vähem teada, nagu näiteks looniitude esteetiline või kultuuriline väärtus, või niidukoosluste roll puhta vee tagajana. Kindlasti tulevad aga inimestele tuttavad ette sellised hüved, nagu loopealsete kui traditsiooniliste pärandmaastike tähtsus turismiettevõtluse jaoks või loopealsete olulisus karjamaadena.
Kõikide hüvede olemasolu sõltub Ignacio sõnul koosluste heast seisundist ning need on sageli otseselt seotud ka koosluste elurikkusega. “Mind huvitab eeskätt see, kuidas loopealsete võimaldatavad hüved sõltuvad niitude elurikkusest ja inimmõjust,” sõnas ta.
Ignacio rääkis, et ta pole Eestis küll veel väga pikalt viibinud, kuid on juba kogenud Eestimaa looduse erakordset mitmepalgelisust liigirikaste loopealsete, luhaniitude, puisniitude ja märgalade näol. “Loodus täis elu ja elurikkust!” kiitis hispaanlane.
Tema sõnul on Saaremaal võimalik näha ainulaadseid maastikke, kus aastasadade pikkuse mõõduka inimtegevuse, karjatamise tulemusena on ühest küljest kujunenud suur elurikkus, mis väljendub värvikirevate niidukoosluste näol, ning kus samas on säilinud ka looduse salapärane ürgsus.
“Hispaanias, minu kodumaal leidub selliseid erilisi kohti väga vähe. Seetõttu on mul väga hea meel võimaluse üle uurida Eesti loodust selle mitmekesisuses ja ainulaadsuses,” lausus Ignacio Hernandez.
Hispaania teadlane ei ole ainus välismaalane, kes Saaremaa alvaritel teadusinfot kogub. Praegu teeb oma teadustööd samadel loopealsetel lisaks Ignaciole ka kaks TÜ botaanikaosakonnas töötavat sakslannat.
Tsipe Aavik