Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/22/12112306t1hf5e4.jpg)
Muhus asuvas miinituukrite laagris niisama suveilma ei naudita. Kahjutuks on tehtud juba kaheksa miini, suurim neist sisaldas 700 kg lõhkeainet.
“Pesumasin on selle jaoks suuruselt võib-olla hea võrdlus küll,” arvas miinituukrite meeskondade ülem kaptenmajor Gert Soomsalu. Enne lõhkamist tuli see “pesumasin” transportida aga kaldast 7 km kaugusele, et kärgatusel oleks merekeskkonnale võimalikult väike mõju.
Miini transportimine on miinituukrite jaoks üsna tavaline asi. Küll aga ei ole paljud riigid saanud lõhkamist varem harjutadagi, sest neil pole ajaloolisi miine kuskilt võtta.
Pole midagi lõhata
“Liitlastel on mõned tuukrid, kes on olnud kümme aastat tööl, aga ei ole siiamaani saanud ühtegi miini lõhata,” tähendas Soomsalu. Kohalikele meestele on lõhkamine suhteliselt rutiinne tegevus.
Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit raames asub miinituukrite laager sedakorda Muhu saarel Lõunaranna sadamas. Sealt leiab kuue riigi esindajaid: tuukrid Eestist, Lätist, Poolast, Suurbritanniast, Kanadast ja USA-st. Kokku ligi kaheksakümmend veealuse lõhkekeha kahjutuks tegemisele spetsialiseerunud kaitseväelast.
Miinituukrite seas on ka saarlane, mereväe tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe. Ö-täht teda küll ei reeda, kuid teatud tingimustes tulevat see siiski esile. “Aastad on teinud oma töö, aga puhkuse lõpuks tuleb see “ö” ka tavaliselt kenasti välja,” kinnitas ta.
Muidu Tallinnas elaval Kaasikmäel on tuukrilaagri läheduses suvekodu. Ometi pole praegu tegemist puhkuse, vaid tõsise tööga. Seda kinnitas ka meeskondade ülem Soomsalu, kelle sõnul on neil puhkust olnud vaid üks päev. “Iga päev on olnud väga tõhus töö,” kinnitas ta.
Põhiline, mida tehakse, on varem etteantud leidude tuvastamine merepõhjas. Tuleb kindlaks teha, kas tegemist on meremiinide või muude objektidega. Ainsal vabal päeval said liitlased aga ringi sõita nii Muhus kui ka Saaremaal. Mulje jäi neile saartest nii kena, et hea meelega tuldaks tagasigi.
Open Spirit toimub Eestis iga kolme aasta järel. Kas järgmisel korral võiks operatsioon taas siin toimuda, pole teada. “Loodan, et kuskil sama ilusas kohas,” oli Soomsalu lootusrikas.
Kõneldes aga veel miinituukrite tööst, siis Priit Kaasikmäe sõnul kaasnevad nende tegevusega alati teatud ohud. Seda põhjusel, et sukeldumisega käib alati kaasas risk. “Kui mängus on ka lõhkekehad, siis peame sellega arvestama. Tegema kõike võimalikult ohutusreeglite kohaselt,” kinnitas saarlane.
Õhk sai äkki otsa
Karjääri jooksul ettetulnud ärevamatest hetkedest meenus talle aga vaid üks. “Kõige kriitilisem on olnud hetk, kui 30 meetri sügavusel sai õhk otsa ja pidin reservi peale minema, kuid ei leidnud kohe reservimehhanismi nuppu üles,” kõneles Kaasikmäe. See hetk jäi talle oma sõnul küll meelde.
Reedeni kestval Open Spiritil osalevad ligi 15 liitlas- ja partnerriigi mereväelased, kokku 850 inimest. Eesti mereväe juhtimisel jaotuvad tuukrimeeskondade ja ligi 20 sõjalaeva tegevuspiirkonnad Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele. Rahvusvaheliste üksuste ülesandeks on ajalooliste lõhkekehade avastamine, kaardistamine ja hävitamine. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha – peamiselt maailmasõdade ajal veeskatud meremiinid ja teised merepõhja sattunud lõhkekehad.
https://www.youtube.com/watch?v=pHvXcVde3iM&feature=youtu.be