Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/22/12123163t1h18c5.jpg)
Paari aasta eest Saaremaale naasnud noor pere, kes toona kohe siin ka lemmikloomapoe avas, otsib oma poeperre täiendust – tarvis oleks üht usinat loomasõbrast müüjat.
Poodi nimega 4 Käppa peavad Auriga kaubanduskeskuse esimesel korrusel Elo Paur ja tema abikaasa Kristjan. Kui saarele naastes tegutseti Kuressaare südalinnas turul asuvas kollases majakeses, siis juba mõnda aega on pood avatud just Aurigas.
Kolimine on end igati õigustanud, sest senimaani imestavat inimesed, kui Paurid ütlevad, et nad varem kesklinnas asusid – keegi polnud näinud ega kuulnud. Turg ja seal toimuv jäi lihtsalt liialt nurga taha.
Kliendid tulevad ikka tagasi
Kaubanduskeskuses asub lemmikloomapood aga otse tihedama käigutee ääres – Rimi kassade vastas. Seega on raske sellest lihtsalt niisama mööda minna, ikka jääb pilk peale. Seda enam, kui kodus juhtub olema lemmikloomi.
Praeguseks on poel välja kujunenud oma püsikliendid, kuid alati leidub ka täiesti uusi kliente, kes esimest korda poodi satuvad. “Kui kliendid tagasi tulevad, siis järelikult oleme midagi õigesti teinud,” naeris poe perenaine Elo.
Ometi on nüüd nii, et üks paar töökäsi on poes puudu. Nimelt läks Elo Pauri sõnul nende ilmatu usin ja tore teenindaja lapsehoolduspuhkusele ning nõnda oleks temale asendajat tarvis. Ja nii kiiresti kui võimalik, sest tööd ja tegemisi poes jagub.
Müüja peab hoolitsema selle eest, et kaup oleks tellitud ja poes kenasti välja pandud, kliendid saaksid asjalikke nõuandeid ja kauplus ise näeks välja puhas. “Otsime asjalikku ja toredat müüjat, kes ise ka loomi armastab ja teab, kes on loom, mis on ta murekohad,” kõneles Paur. “Et kui räägin talle toodetest, siis ta juba n-ö teab, mis koerte-kasside levinumad probleemid võivad olla,” selgitas ta.
Selle pärast, et äkki ei tea, kuidas müüja olla, samas muretsema ei pea, märkis Elo Paur, sest erialane väljaõpe toimub kohapeal. “Õpetame inimese siinsamas ise välja,” kinnitas ta.
Võib vabalt jääda ka pikemaks
Selleks, et pika,10-tunnise tööpäeva jooksul igav ei hakkaks, on võimalus kätt harjutada ka e-poe haldamisega, seega on arvutioskused hädavajalikud.
Kaupluse jaoks on Pauri sõnul praegu väga tähtis aeg, sest just hakati tegelema ka koeratoitude maaletoomisega. “Tahame sortimenti, mida ise toome, natuke rohkem laiendada, aga see tähendab, et peame otsima endale ka mujal Eestis edasimüüjaid,” rääkis poodnik.
Tööaeg sõltub Pauri sõnul töötaja soovist, aga minimaalselt tuleks tööl käia ikkagi vähemalt 100 tundi kuus. “Olemegi mõelnud, et kui inimene ei taha näiteks kohe täiskohaga tööle tulla, siis minimaalselt 100 tundi peaks ikka täis tulema,” märkis Elo Paur. “Siis meil tekib endale vähemalt kaks vaba päeva nädalas.” Senimaani, kuni lisatööjõud leitud, askeldavadki poes abikaasad Elo ja Kristjan kahekesi.
Kuigi ametlikult otsitakse müüjat lapsehoolduspuhkusele suundunud töötaja asendajaks, ei välista Paur, et väga hea töötaja võivad nad n-ö endale jätta ka pikemaks ajaks. “Ma ei ütle, et kui meie lapsehoolduspuhkusele läinud töötaja tagasi tuleb, meil teist töötajat kindlasti enam vaja pole. Pigem on nii, et kui ettevõte kasvab ja mahud kasvavad, siis tulebki töökohti juurde,” tähendas ta.
Mis puutub palka, siis see on kokkuleppe küsimus. “Palganumber ei ole kindlasti kivist. Kui ma näen, et inimese tööst on kasu ja ta tõstab ka ettevõtte käivet, siis pole palk mingi probleem,” kinnitas Elo Paur.