Vanalinna kooli hoolekogu palub lahendust ruumikitsikusele

Monika Metsmaa
, Toimetaja
Copy
VAHETUNDIDE AJAL peaksid lapsed liikuma, mitte klassiruumides viibima. Fotol sisustavad tundidevahelist vaba aega 2. klassi poisid Siim Sander Tamm ja Hugo Vaba.
VAHETUNDIDE AJAL peaksid lapsed liikuma, mitte klassiruumides viibima. Fotol sisustavad tundidevahelist vaba aega 2. klassi poisid Siim Sander Tamm ja Hugo Vaba. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaare Vanalinna kooli hoolekogu rõhutab Saaremaa vallavolikogule ja vallavalitsusele esitatud pöördumises, et kriitilise ruumipuuduse lahendamiseks vajab koolimaja lisaks remondile hädasti juurdeehitist.

“Mitut põlvkonda teenindavas mööblis, ajahambast pureda saanud kooli üldmuljes, ehituslikes nüanssides ning ruumikitsikuses on küll nostalgiahõngu, kuid see ei mõju sugugi positiivselt kvaliteetse õpi- ja õpetamise keskkonna loomisele,” tõdeb Kuressaare Vanalinna kooli (KVK) hoolekogu nimel pöördumise saatnud esimees, lapsevanem Tarmo Pikner pöördumises. 

Pikneri sõnul andis viimane ulatuslik renoveerimine aastail 2005–2006 koolile küll puhtama ja korralikuma ilme, ent ei lahendanud kooli ruumipuuduse probleemi. 

“Ruumipuudus seab ohtu laste ja personali tervise nii klassiruumides kui ka vahetundides,” kirjutab Pikner. 

Suurusnõuetele vastab kolm klassiruumi

Kui kahe paralleelklassiga põhikoolis – 18 klassikomplekti, 24 õpilast klassis – on soovituslik pind ühe õpilase kohta 7,3 m², siis KVK-s on see praegu 5,3 m².

24 õpilasega klassis on minimaalne vajalik klassiruumi pindala 48 m2 ehk kaks ruutmeetrit õpilase kohta. Selliseid ruume peaks KVK-s olema 16, aga tegelikult vastab nõuetele kolm. 13 ruumi pindala on 35–40 m². Ruumikitsikuse pärast tuleb vanemate klasside õpilaste tunde sageli läbi viia algklassiruumides, kus mööbel ei ole vanema astme õpilastele sobiv.

Pikneri sõnul ei võimalda praegused väikesed klassiruumid luua õpilastele aja- ja nõuete kohast õpikeskkonda – keemia-, füüsika-, loodusainete kabinetti, arvutiklassi, õppekööki jm.

Vaja oleks piisava suurusega ruume rühmatundide jaoks ning väikeklassidele, kus õpiks 4–8 last. 

“Kuna abivajavaid õpilasi tuleb juurde, võib ruumipuudus edaspidi põhjustada teise vahetuse vajaduse, mis on õpilaste heaolu arvestades lubamatu,” leiab hoolekogu esimees. 

Olematu ventilatsioon 

Samuti muretseb hoolekogu ventilatsiooni pärast, mis koolimajas on puudulik või lausa olematu. Ka klassiruumide valgustust ei saa pidada rahuldavaks. Samuti puudub klassides vee kasutamise võimalus.

Koolimaja hoovis puudub taristu nii õuesõppetundide korraldamiseks kui ka turvaliseks ajaveetmiseks vahetundides ja vabal ajal.

“KVK ruumipuudus on jõudnud kriitilise piirini,” tõdeb hoolekogu esimees, paludes omavalitsuselt mõistvat suhtumist ja kaasamõtlemist, et kujundada KVK-s see, mis on valla arengukavas strateegilise eesmärgina kirjas: “... konkurentsivõimeline valikuvõimalustega hariduskeskkond, mis väärtustab õppijat, õpetajat ja haridusuuendusi”.

Pikner leiab, et kooli kaasajastamine ja ruumipuuduse lahendamine pole võimalik “ainult värske värvikihi ja ventilatsioonisüsteemi lisamisega”, vaid tarvis on juurdeehitist ja põhjalikku renoveerimist.

“Väärtustagem koos õpilasi ja õpetajaid, luues sobilikud tingimused õppimiseks ja õpetamiseks,” lõpetab Pikner hoolekogu pöördumise.

Pikneri sõnul on hoolekogu kursis sellega, et Saaremaa valla eelarvestrateegias on aastaiks 2020 ja 2021 ette nähtud investeeringud KVK remondiks. “Paraku pole selge sõnaga öeldud, kui palju selleks remondiks on kavas raha kulutada,” põhjendas Pikner Saarte Häälele hoolekogu otsust vallavalitsusele ja -volikogule oma seisukohta väljendada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles