Korvpalli meistriliiga finaalseerias BC Kalev/Cramole kõik kolm kohtumist kaotanud ja Tallinna Kalev/TLÜ-ga hõbeda võitnud Mario Paiste oleks soovinud enamat, kuid on saavutatuga siiski rahul.
Mario Paiste: hõbe on lihtrahva maksimum
“Eks natuke mõru maik jäi, sest ikka tahaks ju rohkem, aga reaalsuses on hõbe lihtrahva maksimum,” leidis Mario Paiste. “Cramo on suurklubi, meie aste madalamal, seepärast on hea meel ka hõbeda üle ja meile on see medal kindlasti kulla eest.”
Kuigi meeskondade komplekteeritust ja mängijate taset hinnates olid trumbid finaalseerias BC Kalev/Cramo käes, nägid Kalev/TLÜ mehed Mario Paiste sõnul kindlasti oma võimalust ja lootus oli vastast “hammustada”. Paraku oli Eesti klubikorvpalli viimaste aastate lipulaeval ikkagi rohkem käike ja väikese Kalevi taktika ei vedanud välja.
“Niipalju, kui ise mängida sain, olen rahul, kuigi oleks soovinud enamat, aga see oli treenerite otsus,” rääkis Paiste oma panusest finaalseerias. “Terve hooaeg oli päris keeruline, sest uusi mängijaid tuli pidevalt juurde ja olime nagu Ameerika mägedel. Aga saime inimestena hea pundi kokku ja tänu sellele suutsime ka seda asja finaalini vedada.”
Samas oli Mario Paiste meeskonna kapten ja kõige enam hindab ta seda, et rasketel hetkedel suudeti end kokku võtta ja asjad lahti rääkida, sest mängijate vahel tuleb aeg-ajalt ikka erimeelsusi ette.
Positiivne oli tagamängija hinnang ka poole hooaja pealt peatreeneri rolli asunud Martin Müürsepale. “Martin sai üldiselt hästi hakkama, kuigi eks ta oli algul õpipoisi rollis, aga lõpus tundis end juba päris hästi. Eks ta oli ka heidutatud, kui vahetused toimusid, aga kui meil vahepeal halvasti läks, siis tema usku ei kaotanud,” tunnustas Paiste peatreenerit.
29-aastane Mario Paiste ei oska esialgu veel öelda, kus ja kuidas edasi. “Praegu on veel vara rääkida, aga arvatavasti mängin edasi,” lausus ta. “Olen praegu hõbedameeskonnas ja Cramosse vast ei lähe. Mängijaid valida liigas eriti ei ole, eks saab näha, kuidas meeskonnad komplekteeritakse. Saab päris huvitav olema.”