/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/26/12199997t1ha842.png)
Saare maakonna eestlastest elanike arv on aastaga vähenenud, mitte-eestlaste oma aga õige pisut kasvanud.
Saaremaal elab ligi kuussada mitte-eestlast (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmeil elas Saare maakonnas tänavu 1. jaanuari seisuga 33 108 inimest ehk 128 võrra vähem kui 2018. aasta alguses. Mehi oli maakonna elanike seas käesoleva aasta alguses 16 331, naisi 16 777.
Enamuse maakonna rahvastikust moodustavad eestlased, kelle arv on aga kahanenud 32 535 inimeselt 32 395-le. Mitte-eestlastest elanike arv suurenes 576-lt 582-le.
Mitte-eestlastest elanike hulgas valitseb meeste ülekaal: neid on 310, naisi aga 272.
Venelasi oli tänavu 1. jaanuari seisuga 250 ehk mullusest 14 võrra vähem. Muust rahvusest elanike arv on aga pisut suurenenud: 312-lt 332-le. Soomlasi on maakonna elanike seas 110 ehk mullusest kolme võrra rohkem, ukrainlasi 70 asemel 71.
Valgevenelasi elab maakonnas 15 (mullu 16), lätlasi 15 (mullu 13). Leedulaste arv on tõusnud 11-lt tosinale, sakslaste oma 17 inimeselt kahekümnele. Nagu mullugi, elab maakonnas üks aserbaidžaanlane. Poolakaid on endiselt kaheksa, juute kaks.
Kui aastaid ei kuulunud maakonna rahvastiku hulka ainsatki tatarlast, siis tänavu 1. jaanuari seisuga oli neid üks. Statistikaameti andmeil on kasvanud ka nende inimeste arv, kelle kohta on märgitud “rahvus teadmata” – 120-lt 131-le.