:format(webp)/nginx/o/2019/07/05/12328613t1h16eb.jpg)
/nginx/o/2019/06/30/12313815t1h004b.jpg)
"Oleme tuvastanud mõningaid ebaseaduslikke püügivahendeid ja on ette tulnud, et inimene püüab vähki jõe pealt, millele ta tegelikult luba ostnud pole," rääkis keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer.
Vähipüügirikkumisi on juba tuvastatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul on keskkonnainspektoritel praegu kiired ajad ja veekogusid kontrollitakse usinalt.
1. augustist algas vähipüügi hooaeg. Kui teistes Eesti maakondades on vähilube siiani saada, siis Saaremaal lõppesid need lubade taotlemispäeval minutitega. Ses osas mängisid rolli Saaremaa veekogudele kehtestatud vähipüügi piirangud ning püügikohtade populaarsus ka mandrilt pärit vähipüüdjate seas.
Kuigi vähiload on Saaremaal kuum kaup, tükib ikka palju mandrirahvast augustikuus saarele vähipüüki harrastama. "Eks see suvine Saaremaa on see, mis tõmbab. Kui sinna juurde juhtub puhkus olema augustis ja võimalus vähipüüki teha, siis ma usun, et need kõik asjad kokku ongi põhjuseks, miks tullakse pigem Saaremaale. Paljude arvates on meil siin vähki rohkem kui mandril, kuigi see ei pruugi tõele vastata. Lisaks on meie jõgedes ka katkuhaigeid vähke ja signaalvähki. Aga ju siis Saaremaa tõmbab inimesi," nentis Jaak Haamer.