Riigikontrolli hinnangul tuleb arutelu saartega ühenduse pidamise ja parvlaevaliikluse korraldamise üle juba varsti jätkata ja kaaluda alternatiivina silla ehitamist mandri ja Muhu vahele.
Riigikontroll: parvlaevaliiklus läheb riigile üha kallimaks
/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
5. september 2019, 00:04
Riigikontrolli analüüsi kohaselt peab valitsus arvestama Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaühenduse hinnatõusu ja nõudluse iga-aastase kasvuga. Kui 2007. aastal maksis riik iga sõiduki üleveo kohta toetust ligi 11,4 eurot, siis 2018. aastal juba 18,3 eurot. Eelmise vedajaga sõlmitud lepingu algusest – inflatsiooni arvesse võtmata – on kulu reisija kohta kasvanud kaks korda ning sõiduki kohta poole võrra. Üleveetavate sõidukite arv on kasvanud ligi 60 protsenti.
Nõudluse kiire kasv on toonud kaasa suuremad kulud riigile ka uue vedaja ajal.
Hiljemalt 2022. aasta 30. septembril ehk neli aastat enne praeguse veoteenuselepingu lõppu tuleb riigikontrolli teatel otsustada, kuidas edasi ja kas riik soovib kasutada parvlaevade väljaostu võimalust. Kokku kulub selleks 106,4 miljonit eurot. Riigi eelarvestrateegiasse tuleks selleks raha kavandada hiljemalt kevadel 2022. Uue konkursi korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks tuleb samuti aega varuda.
Nõudluse kiire kasv on toonud kaasa suuremad kulud riigile ka uue vedaja ajal. 2017. aastal oli toetussumma uuele vedajale ligikaudu sama, mis 2015. aastal, ehk Väinamere Liinide tegutsemise viimasel täisaastal – vastavalt 15,8 ja 15,4 miljonit eurot.
Hoolimata senisest üleveetud sõidukite hulga kasvutrendist ei osanud riik aga ette näha suvist nõudluse kasvu, mille tulemusel telliti vedajalt 2018. aastal Virtsu–Kuivastu liinil lisareisid kolmanda laevaga.
Regula lisareiside eest maksis riik kokku 1,7 miljonit ning aastane kulu riigile kerkis kokku 18,3 miljoni euroni. Lisareisid telliti ka tänavu suveks. Seejuures olnuks TS Laevadel võimalik sel suvel panna lisareisideks liinile ka varulaevaks renditud Mercandia, kuid seda ei tehtud (vt kõrvalolevat lugu – toim).
Parvlaevaühenduse pidamiseks mandri ja suursaarte vahel korraldab riik iga 10 aasta tagant vedaja leidmiseks riigihanke, lepib igal aastal vedajaga kokku veomahu ja reisigraafiku ning toetab sõidukite ja reisijate ülevedu riigieelarvest.