Rahval on ringiga minemistest kõrini

Kuressaare kesklinn

FOTO: Anette Sannik/Saarte Hääl

Nii paljude tänavate ühesuunaliseks muutmine ei ole mõttekas ega mugav mitte kellelegi. Suvel on tõesti liiklejaid rohkem, aga kõik saavad ka praeguse korraldusega hakkama. Nii leidsid kaks arvajat, kes saatsid oma seisukohad Saaremaa vallavalitsusele vastuseks üleskutsele arutleda kesklinna liikluse ümberkorraldamise üle.

Pärast suve on 8–9 kuud rattureid/jalakäijaid väga vähe, suvelgi ei ole neid palju ning selle nimel autojuhtide elu keeruliseks tegemine on täiesti põhjendamatu.

Olen olnud aastaid autojuht, praegu käin jala ja nii pea- kui ka kõrvaltänavatel on ruumi piisavalt. Kõrvalteedel olen enamasti ainuke või üks vähestest liiklejatest nii jala kui ka rattaga sõites ja ei ole kellelegi ette jäänud. Samas olen kindel, et varsti ostan jälle liiklemiseks auto, sest ilma selleta on keeruline elada. Inimestel ei ole nii patlju vaba aega, et kõik tegemised jala teha, tööst vabal ajal tahaks puhata ka, mitte mööda linna asju ajada. Ajakulu on jala minnes, võrreldes autoga, ikka meeletu.

Bussiliiklusega arvestada ei saa, sõidab harva ja vähestesse kohtadesse ja näiteks Aurigasse on täiesti võimatu minna ja tulla. Ilm on meie kliimas ka enamiku ajast kehvavõitu ja ilma transpordita ebamugav liigelda. Seda on näha ka tänavapildis, jalakäijaid on tõesti vähe ja neid ei teki juurde ka siis, kui igale poole jalgratta- ja kõnniteed ehitada. Inimestele on tähtis mugavus ja aja kokkuhoid.

Seda näitas ka elektritõukerataste uuring, sõitma hakkasid need, kes muidu jala käisid, autojuhid mugavusest ei loobu.

Eriti rumal on mõte Uus tänav ühesuunaliseks teha. See on pärast kesklinna liikluse võimatuks tegemist ainus võimalus linnast läbi sõita. Rahval on nendest ringiga minemistest kõrini. Tekib tõesti tunne, et elanike elu tahetakse nii ebamugavaks teha, et Saaremaalt viimasedki inimesed ära ajada.

Sõidukite suunamine on läbi mõtlemata

Esmalt tuleksin peatänava juurde. Kõik on ju muidu tore ja ilus, aga mulle vähemalt tundub, et üks oluline punkt jäi enne kopa maasse löömist arutamata. Selleks on sõidukite ümbersuunamine.

Tallinna ja Lossi tänav terves pikkuses oli Kuressaare magistraal aastakümneid, mida kasutas enamik autojuhte, olenemata millisesse punkti nad jõuda soovisid. Nüüd kisti see võimalus nende käest aga ära ja ühtegi normaalset alternatiivi ei paista ka olevat. Viidad suunavad küll Uuele tänavale, aga nagu me näeme, ei ole see meeletu liikluskoormuse kasv sealsetele elanikele vastuvõetav.

Pigem võiks inimestele meelde tuletada mõistlikku käitumist, mis arvestaks igaühega. Ei pea kõik seaduses punaselt kirjas olema.”

Miks ei analüüsitud neid ohte enne kesklinna projekti? Samuti on endiselt lõpetamata Aia tänava pikendus Tuulte Roosi, mis oleks samuti olnud üks hea alternatiiv kesklinnast mitte läbi sõitmiseks.

Uue tänava ühesuunaliseks muutmise mõte on totaalne absurd, sellest peaks saama arvatavasti uus osa meie peatänavast. Tehke see muidugi kohalikele elanikele selgeks, see on aga õnneks teie kapsaaed juba. Mina sooviksin pigem, et Uus tänav tehtaks kogupikkuses peateeks (kaotada ära Kaevu ja Uue tänava peatee märk) ning viidaks mustkatte (või vähemalt raudkivi) alla ka sealne munakivilõik, sest vaevalt Saaremaa vald soovib autojuhtidele remondikulusid kompenseerida. Sealne munakivisillutis on inetu ja kohutavas seisukorras ning imestan, et kontsakingakandjaid iga päev end seal puruks ei kuku.

Saaremaa vald võiks organiseerida ka Tolli tänavale parkimist keelavad märgid. Eriti ohtlik on olukord vahetult pärast Tiigi tänavat, kus autod on kortermaja ees enesele koha leidnud. Pärast seda järgneb kurv, kuhu ju seadus tegelikult parkida keelab. Samuti võiks politseiressursse suunata ka Uue tänava parkimiskorra jälgimisele. Suureneva liiklusvoo kasvuga ei tohiks seal mõlemas suunas isegi peatuda. Samuti näeb seal parkimist kurvi juures.

Üldiselt arvan mina, et Kuressaare on liiga väike küla, et siin meeletus koguses teid ühesuunaliseks muuta või muul moel reguleerima hakata. Kui seada liiga palju piiranguid ja tingimusi kohas, kus ei ela isegi 15 000 inimest, siis toob see endaga kaasa pigem negatiivse mõju.

Pigem võiks inimestele meelde tuletada mõistlikku käitumist, mis arvestaks igaühega. Ei pea kõik seaduses punaselt kirjas olema. Kui tänav on kitsas, siis tuleb inimestele meelde tuletada, et liikluses oleme me kõik ja alati saab üks autojuht end koomale tõmmata, et teine auto või kasvõi kergliikleja läbi lasta.

Kui aga panna igale poole märk, siis hakkavadki inimesed ainult selle märgi järgi elama ja unustavad ära arvestamise kaaskodanikega (näide: ülekäiguraja märk, lähen üle tee ohus veendumata, sest mul on niikuinii eesõigus).

Vaadates ühesuunaliste teede eskiisi, siis sellise vaatepildi nägemine peletab minema ka meie viimase turisti, kes on harjunud selliseid ühesuunalisi eskiise mõne riigi pealinna vanalinnas nägema. Tuletan meelde – meid ei ela siin 15 000 inimestki.

Kindlasti toetan Kuressaare panustamist ka kergliiklejatesse, jalakäijatesse, aga nende teede projekteerimisel ei tasu ära unustada sõiduautosid ja ohutust, nagu tehti seda keskväljaku töödega.

Praegune Tallinna tänava kergliiklustee lahendus on ju väga hea. Milleks on vaja veel kergliiklusteed ülikitsasse Tolli tänavasse? Pigem panustada Aia tänava pikendusse, renoveerimisse, sest see tänav on väga lai, kust saaksid oma teeosa ka autojuhid ja kergliiklejad.

SÕNA SEKKA

Lidia Lõbus: Aia tänav alates Vahtra tänava ristist Kihelkonna mnt poole vajaks ka kõnniteed ja kergliiklusteed.

Gunnar Meister: Ärge parem neid tänavaid ette võtke. Prooviks kõigepealt kesklinnas vee ärajooksud korda saada. Kõik on muidu ilus ja kena, aga kahjuks ei saada hakkama. Piisab, kui panete uued katted ja olemasolevad kõnniteed parandatakse lihtsalt ära.

Sirje Ellermaa

FOTO: SH

Sirje Ellermaa: Küsimus on õige ja idee on hea, aga üksikute tänavate n-ö pildile viskamine on odava populaarsuse küsimine. Vajalik oleks näha terviklahendust, et kui üks või teine tänav on ühesuunaline, siis mis suunas ühesuunaline, kas täies pikkuses või osaliselt, ja mis tänavaid pidi siis teises suunas autoga liigelda saab. 

Ainar Unus: Ei vaevugi kaasa mõtlema sellise jaburdusega. Millal ükskord avatakse silmad Aia tänava suhtes. Üks liiklustihedamaid ja kiirabi peamine sõidutänav, aga inimeste ja autode koostoime ei toimi mitte kuidagi. 

Marite Ringas: Huvitavad mõtted. Just parkimine võiks olla kogu tänava ulatuses ühel pool. Võiks võtta eeskuju nt Barcelonast, kus elamurajoonides parkimine on kuude kaupa ära jagatud: üks kuu pargitakse nt ainult paremal teepoolel ja järgmisel kuul vasakul teepoolel. Niimoodi vahelduvalt oleks õiglane.

Anton Teras

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Anton Teras: Olen seda meelt, et peaks püüdma vaadata linnaliiklust tervikuna ja siis kaaluma etapiviisilisi elluviimisi. Minu kogemus jalgratturina on, et alustuseks tuleks kaardistada jalgratastega tihedalt kasutatavad tänavad. Need on leitavad jalgrattaparklate järgi – koolid ja ka mõned asutused. Siis minna sammhaaval edasi. Eesmärgiks on ju parem ja ohutum liikumine kõigile, mitte rattateede värvimine tänavatele. 

Ulvi Tiits: Ma teeks ettepaneku esimese asjana Talve ja Aia tänavale jalg- ja jalgrattateede rajamiseks ja siis otsustaks teiste tänavate osas.

Liina Vaima: Enne, kui panna kõik tänavad kinni või teha ühesuunaliseks, on vaja korralikke ümbersõite. Siis pange kesklinn kinni. Mitte nii, et heal juhul on võimalik nikerdada mööda ühesuunalisi tänavaid Tuulte Roosi, aga tagasi ei saa sealt enam kunagi.

Allikas: FB.com/Saaremaavald

Tagasi üles