Kesklinnas vohab kiiruseületamine

KÕIGIL ON KIIRE: Igaüks võib veenduda, et 10 km kiirusepiirangust ei pea keegi. Eile ületasid kiirust ka linnaliinibussid ja Linnamajanduse hooldussõidukid.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Reedel liiklusele avatud Kuressaare kesklinnas ei pea seatud kiirusepiirangust 10 km/h kinni enamik autojuhte. Vallavalitsus ja politsei olukorra lahendamiseks kohe midagi ette ei võta.

Tõestamaks, et autod sõidavad läbi kesklinna liiga kiiresti, korraldas Saarte Hääl eksperimendi. Kolm korda eilse päeva jooksul sõitis ajakirjanik viie minuti kaupa jalgrattal 10 km/h piiranguga alas edasi-tagasi kiirusega ca 11–12 km tunnis. Selgus, et kõik autod sõitsid kiirust ületades temast mööda.

Kiirusepiirang peaks teenima eesmärki, et jalakäijad ja autojuhid jagavad linnaruumi. Õnneks on praegusel aastaajal autosid linnas üsna vähe ning jalakäijad saavad suvalistes kohtades tõesti üsna ohutult üle tee liikuda. Samas oli eile loetud minutite ajal linnapildis nii mõnigi vahejuhtum, kus jalakäija astus suvaliselt sõiduteele ning lubatud kiirust ületanud autojuht päästis olukorra äkkpidurdusega või jõudis jalutaja mõttelisele kõnniteeosale tagasi hüpata.

Kiirusepiirangu kehtestanud vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juht Mikk Tuisk lükkab probleemiga tegelemise politsei õlule. "Ega kiirusepiirangu järelevalvet keegi peale politsei teha ei saa," ütles ta. Tuisu sõnul soovitakse liiklust korrastada ja üle vaadata pigem võimalusi otsides, mitte piirates ja keelates.

Pange see kinni.” - Priit Kald

Politsei Kuressaare piirkonnavanem Meelis Juhandi ütles, et neile pole liiklusohtlikest olukordadest peatänaval keegi teada andnud. Juhandi selgitas, et kiirusepiirang tagab ühel teel liiklemise võimaluse jalakäijatele ja autodele. Eesõigus on autol. Juhandi usub, et kitsaskohad saavad koostöös vallaga lahendatud.

Leedevälja autokooli õpetaja Aivar Liiva sõnul ei tohiks 10 km tunnis sõitmine probleem olla. Esimese käiguga on tema sõnul võimalik liikuda 7 km/h. "Kesklinnas esimene ots (Torni tänavalt – toim) kuni ristmikuni (Raekoja – toim) läheb allamäge, seal võib üldse käigu välja võtta," selgitas ta. Autojuhid peavad ka märke jälgima ja teadma, et teel liiguvad inimesed.

Taavo Tenno autokoolis õpetav Priit Kald.

FOTO: Maanus Masing

Taavo Tenno autokoolis õpetav Priit Kald tõdes, et sellise sõidukiiruse hoidmine on võimalik, kuid ilmselgelt autojuhtidele üle jõu käiv. "Minu nägemus on see, et pange see (kesklinn – toim) kinni," pakkus Kald lahenduse. Tema sõnul ei ole vaja 10 km/h linnast läbivenivat autodevoori, sellega ei võida keegi mitte midagi.

Muudatusi saame linnaruumis juba kevadel näha

Saaremaa vallale laekus üleskutse peale linna liikluskorralduse üldiseks muutmiseks üle saja ettepaneku. Valla Facebooki lehel avaldati vallaarhitekt Mark Grimitlihti lühikokkuvõte.

Enamik tagasisidest toetab muudatusi ja peab mõistlikuks jalgteede osakaalu suurendamist. Reljeefsemad arvamused ulatusid aga autode maa alla viimisest kuni vanalinna läbivate magistraalide rajamiseni. Autoteede laiendamist eelistatakse aga planeerida säärastesse piirkondadesse, millega endal puuduvad seosed, samas kui oma kinnistu ümbruses soovitakse eelkõige liikluse rahustamist. Kuid sunnitud valikuid – üks tänav autodele ja teine kergliiklejatele – ei ole meil põhjust teha. Kõiki Kuressaare tänavaid saab jagada mõistlikult autoliiklejate, ratturite ja jalgsiliiklejate vahel.

Kergliikluse jaoks on olulised toetavad funktsioonid: rattaparklad, (katusega) rattahoidjad kortermajade ja koolide juures, riietus- ja duširuumid töökohtades, teepuhastamisel esimene prioriteed jalgteedel. Muudatusi saame me Kuressaare linnaruumis näha loodetavasti juba kevadel.

Tagasi üles