/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/04/12624345t1hc931.jpg)
Saaremaa muuseumi töötajad kaevasid neljapäeval läbi hobidetektoristi avastatud leiukoha, kust tuli päevavalgele viikingiaegseid münte ja ehtekatkeid.
Maapõu andis välja viikingiaegsed mündid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/03/12104537t1h1dd0.jpg)
"Nagu sügisene leiusadu," kommenteeris leidu Saaremaa muuseumi juhatuse liige Rita Valge. Ta lisas, et kaevamised korraldas muinsuskaitseamet, kes sai leiukoha info ühelt hobidetektoristilt. Välja tuli kaks kõrvuti asetsevat viikingiaegset lõkkeaset, mille pealt ja ümbrusest leiti ligi paarkümmend münti või mündikatket, ripats, noakatke ja veel üht-teist.
Kaevamistel osalenud Taniel Vares ütles Kadi raadiole, et leiupaik võis olla kas muistne peatuskoht või asula. Millega täpsemalt tegu, selgitavad välja spetsialistid. Mündid saadeti Tallinna täpsemale määramisele. Vares märkis, et viikingiaegseid münte on Saaremaalt leitud varemgi ja ka muuseumis on need olemas.
Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et Saaremaa viikingiaja uurimise seisukohalt on tegemist väga olulise leiuga.
Tema sõnul ei ole erinevalt ülejäänud Eestist Saaremaa hobidetektoristid viimastel aastakümnetel aardeid riigile üle andnud.
Kiudsoo märkis, et Saaremaal on araabia rahadest koosnevad 10. sajandi teise poole aardeleiud välja tulnud Kaarma, Valjala ja Pöide ümbrusest, tähistades Ojamaalt alguse saanud ja Saaremaa lõunaranniku lähedalt möödunud viikingiaegset kaubateed, mis kulges edasi Läänemaa ja Rävala suunas.
Saaremaa läänerannikult väljatulnud selle perioodi aardeleiud koonduvad Kiudsoo sõnul kompaktselt Lümanda ja Kihelkonna kanti. Tema hinnangul on need leiud tõenäoliselt maapõue maetud ühe ja sama sündmuse tõttu, osutades mingile seda Saaremaa osa puudutanud suuremale hävingule 11. sajandi teisel veerandil.
Kiudsoo lisas, et Eesti muudest osadest puuduvad sellest perioodist pärit mündiaarded pea üldse.