/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/15/12656192t1hbeb3.jpg)
Kuressaare vanalinnas asuva endise Saaremaa leivakombinaadi hind on aastate jooksul enam kui poole võrra kukkunud.
Vana leivakombinaat ootab võileivahinna eest uut arendajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nelja aasta eest küsis omanik OÜ Vintselle Kohtu tänaval asuva leivakombinaadi kinnistu eest 690 000 eurot, mullu kahanes hind 300 000 euro peale ning nüüdseks on sellest summast alles jäänud veel mõnevõrra vähem, 250 000 eurot. Seda põhjusel, et omanik soovib atraktiivse arendusprojektina müüdavale kinnistule kindlasti uue omaniku leida.
Vintselle investeeringute juht Andres Suurna tõdes, et nad on oma kinnisvaraäris viimastel aastatel keskendunud peamiselt äriklientide vajadustele vastavate pindade pakkumisele Tallinnas ja selle lähiümbruses. Suurna sõnul on nad sealkandis arendanud ja arendamas mitmeid äri- ja tootmishooneid ning soovivad seda tegevust jätkata senisest veelgi tõhusamalt.
Seetõttu on Vintselle otsustanud ka leivakombinaadist ehk Kohtu tn 7a projektist väljuda.
Erakordselt soodsalt
"Tulenevalt meie kõrgetest standarditest ning lugupidamisest Kuressaare linna vastu pakumegi projekti müügiks erakordselt soodsa hinnaga, et suurepärane koht linna südames pikalt kasutuseta ei seisaks," selgitas ta sedavõrd suure, ca 2260-ruutmeetrise ja 50-toalise hoone järjekordse languse läbiteinud hinda.
Suurna sõnul võib leivakombinaadi krundile kehtiva planeeringu kohaselt rajada kuni kolm elu- ja äripindadega hoonet, kokku kuni 2500 ruutmeetril. "Meie hinnangul on tegemist atraktiivse asukoha ja väga hea potentsiaaliga kinnisvaraga ja loobume sellest kahjutundega," kinnitas investeeringute juht.
/nginx/o/2019/10/15/12656196t1h8670.jpg)
Vintselle OÜ-ga on Suurna sõnul ühendust võtnud mitmed huvilised erinevate ideedega, kes rajaks hoonesse näiteks kas korterid või loomekeskuse. Seni pole viljakandvate tulemusteni aga veel jõutud. "Hetkeseisuga lõplikku kokkulepet kellegagi siiski sõlmitud ei ole ja hakkajal arendajal on veel võimalus," ütles Andres Suurna.
Üks arendajaist, kes leivakombinaadi kinnistu vastu mõni aeg tagasi huvi tundis, on Tullio Liblik. Tema on selle mõtte nüüdseks küll maha matnud, kuid leiab, et kindlasti on sel potentsiaali väärt arendusprojektiks. "Mina leian, et see tuleks igatahes kasutusele võtta. Meil oli samuti huvi see ära osta ja teha sinna üürikorterid," tunnistas Liblik. Tema sõnul jäi see huvi aga juba aastatuhande algusse.
Vahest leiab rakendust
Millise hinnaga hoone reaalselt ostja leida võiks, Tullio Liblik konkreetselt öelda ei osanud. "See selgub ikkagi läbirääkimiste käigus, kuidas kellelgi äriplaan välja kannab. Müügihetkeks saab see hind kindlasti selgeks," tähendas ta.
"Aga loodame, et kui müüja tahab ikkagi hoonet müüa, siis saab ta selle müüdud ning heal asukohal olev kinnistu leiab rakendust," avaldas Liblik lootust.
Praegused teised suuremad kohalikud arendajad leivakombinaadi müügipotentsiaali ega selle hinda kommenteerida ei soovinud.
/nginx/o/2019/10/15/12656205t1h9b0d.jpg)
/nginx/o/2019/10/15/12656201t1h3c7c.jpg)
Saarte Hääl on endisest leivakombinaadist ja selle müügist varemgi kirjutanud. Kahe aasta eest oli omanikul näiteks tükk tegemist, et võidelda tühjalt seisvasse hoonesse tungivate vandaalitsejatega.
Toonasest Kuressaare linnavalitsusest öeldi, et ametlikke ettekirjutusi hoone kohta tehtud pole, kuid probleemide korral on omanikuga alati ühendust võetud ja omanik on kohe reageerinud – sissepääsud hoonesse on suletud ja hoiatussildid väljas.
Sobib nii äri- kui ka eluruumideks
Saarte Hääl on eelnevalt kirjutanud, et 2000. aastal koostatud detailplaneeringuga oli ette nähtud tööstushoone lammutada ja asemele ehitada kaks pooleteist-kahekorruselist kivikatusega maja, mis võivad olla nii eluruumid kui ka äripinnad.
Et hoone asub vanalinna muinsuskaitsealal, koostas muinsuskaitse vaneminspektor Tõnu Sepp 2004. aastal sellele ka eritingimused. Nende kohaselt on lubatud kinnistu keskne neljakorruseline hooneosa, 1930-ndatest pärit hoone, lammutada või rekonstrueerida.Eritingimustes on välja toodud, et juhul, kui see rekonstrueeritakse, tuleb taastada hoone esialgne akende lahendus, ehitada madal kelpkatus ja eksponeerida dolomiitplokkidest seinad.
Korduvalt omanikku vahetanud
1935. aastal rajasid ettevõtjad Heimar Adfeldt ja Vassili Leiner kombinaadi keskosa kohale kolmekorruselise jahuveski. 1938. aastal lammutati Kohtu tänava joonel asunud Apostliku Õigeusu Vennaste Seltsi maja ja hoonet pikendati vabanenud ruumi arvelt tänavani. Samapalju laiendati veskit krundi sügavuses. Kogu kompleks ehitati korruse võrra kõrgemaks. 1939. aastal avati seal pagaritöökoda, mis töötas 1999. aastani.
Seejärel riigile kuulunud varad osaliselt erastati ja osaliselt tagastati pärijatele. Pärast seda on hooned mitu korda omanikku vahetanud. Kinnisvaraettevõtte Arco Vara ühe looja Arti Arakase käest ostis Kohtu 7a hoone 2002. aasta kevadel soomlane Juha Tapani Leppänen, sama aasta detsembris sai omanikuks Suuster & Ko.
2004. aasta aprillis liikus kinnistu OÜ Arandix valdusse ja aasta hiljem omandas selle Glasmir. Juunist 2012 on kinnistu omanik OÜ Vintselle.