Talunikud soovivad ikka hundivaba saart (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
AIVAR KALLAS: “Huntide pidamine Saaremaal on ökoloogiliselt kahjulik.”
AIVAR KALLAS: “Huntide pidamine Saaremaal on ökoloogiliselt kahjulik.” Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Talupidajate esindajana tegi Aivar Kallas Saare maakonna jahindusnõukogus ettepaneku küttida eeloleval jahihooajal kuus hunti. 

Kuid ka seda on tema kinnitusel vähe ja huntide küttimine peaks Saaremaal nende täielikuks hävitamiseks olema limiidivaba.

"Kui me kütime kaks hunti aastas, siis me jääme selle hundihirmuga elama kuni elu lõpuni. Saaremaale on ökoloogilisest seisukohast vaja null hunti. Keskkonnaministeerium on selle selgeks teinud. Metsamehed arvavad küll, et hundid söövad sõraliste vasikaid, aga siis võiks kodused koerad ka metsa lahti lasta, et las kütivad neid," kommenteeris Aivar Kallas Saarte Häälele oma ettepanekut.

Tema hinnangul on maakonnas hunte praegu paarkümmend. "Jumal tänatud, et katk tuli ja osa metssigu ära võttis. Nüüd ootaks mingit hundikatku, et see hundid ka ära võtaks," lausus Kallas, mööndes, et tema radikaalne seisukoht ei ole kindlasti paljudele meeltmööda. "Aga see on ka meie talunike seisukoht," lisas ta.

Artikli foto
Foto: Saarte Hääle arhiiv
HUNDID SÖÖNUD, LAMBAD TERVED: Mõned aastad tagasi sõitsid lambakasvatajad Saaremaal ringi autodega, millel üleskutse "Saaremaa hundivabaks". Viimastel aastatel suurtest lambatappudest enam kuulda ei ole.
HUNDID SÖÖNUD, LAMBAD TERVED: Mõned aastad tagasi sõitsid lambakasvatajad Saaremaal ringi autodega, millel üleskutse "Saaremaa hundivabaks". Viimastel aastatel suurtest lambatappudest enam kuulda ei ole. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kallas ütles, et huntide pidamine Saaremaal on ökoloogiliselt kahjulik. "Kõik need hundikindlad aiad, lammaste ajamine edasi-tagasi, lauta ja laudast välja, kallite karjakoerte soetamine, masinate muretsemine, millega aedu kontrollida – see kõik suurendab meie ökoloogilist jalajälge," rääkis ta. "Hunt meie looduskeskkonda ei paranda. Nii kaua, kui mulle pole selgeks tehtud, milleks on hunt Saaremaa loodusele kasulik, ei ole ma väikeste küttimisarvudega nõus. Ma leian pigem, et hundi laskmine peab olema vaba," sõnas Kallas.

Jahindusnõukogu esimees Olav Etverk märkis, et teised nõukogu liikmed on nõus kahe võsavillemi küttimisega. Ta lisas, et erinevalt kitsest, hirvest, põdrast ja metsseast suurkiskjate küttimismahus nõukogu kokkuleppele jõudma ei pea. Seetõttu edastatakse keskkonnaametile nõukogu liikmete seisukohad ja lõpliku otsuse teeb amet.

Ühisele nõule jõudis nõukogu selles, et hundijahti võib uuel hooajal pidada kõikides maakonna jahipiirkondades ja jahti koordineerib Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht. 

Samuti olid nõukogu liikmed ühel meelel, et ilvest tänavu ei kütita. Etverk märkis, et ühest küljest ilveseid meil maakonnas peaaegu polegi ja teisalt on ilvese populatsioon terves Eestis praegu kehvas seisus.

Tagasi üles