Lisasöötmine toob metssead põldudele tagasi

MASENDAV: Oktoobris Vilsandil kordasaadetud sigadused silub kohalik rahvas ära kevadtalgutel. Foto: Ants Animägi

Jahimeeste toetusrühm riigikogus tegi keskkonnaametile ettepaneku suurendada metssigade lisasöötmist, mis aga teadlaste hinnangul võib metsanotsude arvu uuesti vohama panna.

Metssigade küttimist Aafrika seakatku tingimustes reguleeriva määruse eelnõule laekunud riigikogulaste ettepaneku kohaselt tuleks ühel söödakohal lubatavat söödakogust suurendada viielt kilogrammilt 40 kilogrammile. Lisasööda koguse suurendamine vähendab ettepaneku autorite hinnangul illegaalseid söötmiskohti ning aitab jahimeestel raha kokku hoida.

Jahimeeste toetusrühma ettepaneku suhtes esitasid sel nädalal keskkonnaameti palvel seisukoha Aafrika seakatku püsitöörühma liige Arvo Viltrop ja keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond ning mõlemad on lisasöötmise suurendamise vastu.

 Ülar Tänak: Kui sigu tuleb rohkem, on maisikasvatusel kriips peal.

Keskkonnaagentuuri hinnangul võimaldab söödakoguse suurendamine viielt kilogrammilt 40 kilole täielikult katta 15 põrsa-kesiku ning viie kuni kaheksa täiskasvanud metssea ööpäevase toiduvajaduse. Sellise toidukoguse mõju populatsiooni arvukuse kasvule on märkimisväärne, mis omakorda võib taudi uuesti möllama panna.

Metssigade lisasööt aitab ka paremini toime tulla haigusi levitavatel võõrliikidel, nagu kährikkoer.  Lisasöötmine kahandab  metsloomade vastupidavust haigustele, vähendab nende inimpelglikkust jne. Söödaplatsid toimivad sageli ka parasiitide ja nakkushaiguste levikupunktidena. 

Kuigi seakatk praegu Eestis aktiivselt ei levi, on võimalus selle uueks laineks jätkuvalt suur, sest katkukoldeid leidub naaberriikides Lätis ja Venemaal. Keskkonnaagentuur riigikogu jahimeeste toetusrühma ettepanekut ei toeta.

Aafrika seakatku asjatundja, Eesti maaülikooli professor Arvo Viltrop märkis, et ettepanek suurendada lisasööda kogust söötmiskohas kuni 40 kilogrammini ööpäevas on vastuolus Euroopa Liidu toiduohutuse ameti soovitusega vähendada kõikjal Euroopa Liidus metssigadele eluks ja paljunemiseks vajalikke ressursse. Et praegu peibutussöötmiseks lubatud viis kilogrammi ööpäevas võib samuti metssigade elu- ja sigimisvõimet suurendada, võiks kõne alla tulla toiteväärtuseta peibutiste kasutamine.

Metssigade asustustiheduse kunstlik suurendamine viiks Viltropi sõnul olukorrani, kus seakatku epideemia saaks Eestis jälle võimalikuks. See võib kaasa tuua ränki kannatusi loomadele ja majanduskahju seakasvatussektorile. “Meie eesmärk peaks olema püüda hoida praegust metssigade arvukust suurenemast, et uut epideemiat ennetada,” osutas Viltrop kirjas keskkonnaametile.

Professor Viltrop selgitas, et olukord Aafrika seakatku osas halveneb nii EL-is kui ka kogu maailmas. Taud levib üha enamates riikides ja suurematel aladel. Risk viiruse kandumiseks Eestisse suureneb võrdeliselt sellega, kuidas taudi levikuala maailmas suureneb. Metssigade praegune madal asustustihedus Eestis näib aga olevat optimaalne, et vältida suurema epideemia taaspuhkemist.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et praegu pole veel otsustatud, kas riigikogu liikmete ettepanek metssigade lisasöötmist suurendada läbi läheb või mitte.

Kärla piimatootja Ülar Tänak nentis, et metssigade arvukus on praegu madal. Kui lisasöötmise suurendamine aitab sigu küttimiseks söödaplatsile meelitada, siis Tänak selles probleemi ei näe. Kui lisasöötmise suurenemisega kaasneb aga metssigade arvu kasv, siis sellega ei ole põllumehed mitte mingil juhul nõus. “Nüüd ma olen saanud ka maisi kasvatada, aga kui sigu tuleb rohkem, on sellel kriips peal,” lausus ta.

Vilsandi hoovid metssigade meelevallas

Kui suuremal osal Saaremaast on metssigade ülestõngutud maalappidest ainult mälestused, siis Vilsandil korraldavad sead oma künnivõistlusi siiani.

Oktoobris postitas RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi oma Facebooki kontole fotod metssigade ülestõngutud Vilsandi õuedest. Vilsandi puhul avaldab muljet, et sead ei piirdu ühe muruplatsiga, vaid võtavad neid ette ridamisi ja töötlevad murukamarat marulise tõhususega. Ka Vilsandi metsateede ääred on korralikult segi tuhnitud. Sarnast pilti kohtas Ants Animägi mõni aasta tagasi ka Loode tammikus, kus üles olid küntud veelgi suuremad pinnad. Eelmisel nädalal nägi Animägi viieliikmelist seakarja Tagamõisas. “Olid suured ja prisked,” nentis ta. Vilsandi saarevanem Avo Piisk rääkis, et Vilsandil pole katku ja sead tegutsevad saarel nagu muiste. Lisaks tõngumisele lõhuvad ka viljapuid.

Vähemalt paarkümmend kärssnina toidab pehme kliimaga väikesaar tema sõnul ära nagu naksti. Jahimehed käivad neid aeg-ajalt ka laskmas, viimati võeti elu kolmelt sealt. Küttimisega tuleb olla ettevaatlik, kui saare karjamaadel on veel kariloomi. Sead on samas üsna julged, näiteks töötavat traktorit nad ei pelga, võivad tuimalt selle kõrval passida. Lasevad jalga alles siis, kui mootor seisma jääb ja juht kabiiniukse avab. Piisk ütles, et sigade poolt ümberpööratud õuealad tehakse korda kevadtalgutel. “Tõmmatakse rehadega jälle tasaseks või silutakse mõne masinaga, kui kannab,” rääkis ta.