Lageraie tegijad hävitavad Sõrves kaitsealuseid taimi
Kohalikud panid metsaveokitele teed kinni

KRIMINAALNE: Aivar Pohlak nimetab säärast loodusega ümberkäimist suisa kriminaalseks. Lindmetsa külas on näha kännud, kus luuderohi vaevaliselt üritab uusi võrseid ajada. Kõrvalfotol on näha, kui võimas on üks ellu jäetud luuderohi.

FOTO: 2x Maanus Masing / Saarte Hääl

Viimastel aastatel on metsamehed Sõrves lageraiet tehes hävitanud looduskaitsealuse hariliku luuderohu asupaiku. Ühel puhul takistas hävitustööd kohalike elanike jõuline sekkumine.

Alles hiljuti sai keskkonnainspektsioon kaebuse, et Kaimri külas on hävitatud luuderohtu. Teatise teinud külaelanik avastas ühel päeval jalutuskäigu ajal, et vana raudtee ääres sangleppade ümber väänelnud võimas luuderohi on läinud saemeeste saagiks.

Paar aastat tagasi said Kaimrist mõniteist kilomeetrit Sõrve pool asuva Lindmetsa küla elanikud luuderohu lõplikku hävitamist takistada täiesti juhuslikult.

Raie käigus hävitatud luuderohu avastas naaberküla sama küla elanik Reet Sau, kes aastapäevad tagasi raielangile jalutama minnes nägi, kuidas ühe alles jäetud puu peal kasvas uhke luuderohi. Purustatud luuderohtu vedeles ka ümberkaudsete kändude juures. Sau meelest oli puhas juhus, et üks puu alles jäeti.

LIndmestsas näitas möödunud nädalal Aivar Pohlak, kus luuderohi alles jäi. Kõdunevat puidurisu täis raielangil sirgub paari  püsti jäänud puu hulgas ka mänd, mille tüve mööda ronib mitme sõrme jämeduse varrega luuderohi 15 meetri kõrgusele. Eestis levib taim põhiliselt vaid Saaremaal ja vähesel määral Hiiumaal.

Vaid mõni meeter eemal turritavad poolpehkinud kännul murtud luuderohu varred, mis on elujõu säilitanud ja ajavad uusi võrseid. "See tegu on kriminaalne," kordab Pohlak rohelisi lehekesi uurides mitu korda.

Reet Sau sõnul andis ta toona juhtunust keskkonnaametisse teada. Kohale tulnud ametnik leidis luuderohtu langi lähistelt veel mitmes paigas. Samamoodi leiti luuderohu kasvukohti ka Kaimris. Keskkonnaregistri andmeil on see paik Lindmetsa küla lähedal nüüdseks kaitsealuse liigi leiukohana arvele võetud ning olemasolevat isendit ei ähvarda enam miski.

Pohlaku sõnul saab ta aru, et maaomanikud ei tea ning neid ei huvitagi, mis nende maa peal kasvab. "Paljude jaoks on maa vaid rahanumber," nendib ta. Mida vähem elab piirkonnas inimesi, seda vabamalt saavad metsamehed tegutseda.

Kui luuderohi pole keskkonnaregistris kirjas ning seda pole metsateatise peale kantud, ei saa selle hävitamise eest kedagi karistada. Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles, et inspektsioon kaalus Kaimris menetluse alustamist, aga jõudis järeldusele, et harvesteri juhilt ei saa eeldada kaitsealuste liikide tundmist. "Kuna seal kasvavast luuderohust polnud teada, siis ei oleks õiglane ega otstarbekas karistada," selgitas Tuul.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi tõdes, et leiukoht peab olema registris kirjas, muud moodi selliseid juhtumeid vältida ei saa. "Seadus on lakooniline, aga sealt edasi tuleb päriselu," ütles Talvi. Enamasti juhtuvad taolised asjad tahtmatusest või teadmatusest, samamoodi nagu inimesed korjavad metsast mõne kena lille ning hiljem selgub, et tegu on kaitsealuse käpalisega. Ta märkis ka seda, et paraku ei saa ametnikud kõiki raiealasid ükshaaval eelnevalt hinnata, nii nagu seda kunagi tehti, intensiivse metsamajanduse puhul lihtsalt ei jõuta kõiki kohti üle vaadata. 

Tõnu Talvi kutsub kõiki üles kaitsealuste taimede asukohast teada andma, et taolisi juhtumeid vältida. Keskkonnaamet soovitab metsaomanikul luuderohu allesjäänud isendite säilimisele kaasa aidata – selleks tuleb säilinud taimede lähedale istutada ligi meetrikõrgused puud, mis pakuvad luuderohule sobivat varju.

Metsaveokitele pandi teed kinni

Lindmetsa küla metsaraie ajal sattusid kohalikud elanikud metsameestega vastakuti muulgi põhjusel kui luuderohu hävitamise pärast. Nimelt ei soovinud kohalikud metsaveokeid oma teedele lasta. Ettevõtjaga rääkimine vilja ei kandnud, nõnda panid kohalikud oma teedele "Eramaa" sildi, tehes seal sõitmise võimatuks.

Aivar Pohlak meenutas, et temagi kutsus ettevõtja Mati Schmuuli endaga kohtuma, et teemat arutada, kuid kohtumisest asja ei saanud. Osa metsa jäigi maha võtmata. Reet Sau ütles, et kui raie oleks täies mahus teoks saanud, oleks tema maja ümbruses nüüd täiesti lage maa. "Ma arvan, et meil oleks olnud selline miljoniline merevaade," sõnas ta.

Tagasi üles