Saada vihje

Väikeste pianistide tunnustuse tõi kooli ja kodu ühine pingutus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
AUHINNAD KÄES: Emma Liisi Leidas, õpetaja Kairit Levit ja Lagle Levit pärast edukat võistlust.
AUHINNAD KÄES: Emma Liisi Leidas, õpetaja Kairit Levit ja Lagle Levit pärast edukat võistlust. Foto: Erakogu

Nädalavahetusel vabariiklikult klaverikonkursilt "Lustlik klaver 2019“ mitu kõrget preemiat võitnud väikeste pianistide juhendaja Kairit Levit rõhutab, et heade tulemuste taga on nii õpilase, õpetaja kui ka lapsevanemate järjekindlus ja pühendumine.

Orissaare muusikakooli õpilased Lagle Levit ja Emma Liisi Leidas võitsid muusikaõpetaja Kairit Leviti juhendamisel vabariiklikul klaverikonkursil "Lustlik klaver 2019" esimese ja teise koha.

Emma Liisi võistles kuni 8-aastaste kategoorias ning sai lisaks teise koha diplomile ka helilooja Sven Sander Šestakovi eripreemia loo "Kanade marss" esituse eest. Lagle saavutas esikohadiplomi 9–10- aastaste kategoorias, tõi koju ka väärtusliku peapreemia ja helilooja Kersti Leppiku eripreemia loo "Pahalane" esituse eest.

Klaveriõpetaja Kairit Levit ütles Saarte Häälele, et tegu oli konkursiga, kus tema õpilased varem osalenud ei ole. "Läksime avastama uut võimalust," selgitas ta, lisades, et Lasnamäe muusikakooli korraldatud konkurss on sarnane võistlusega "Parim noor instrumentalist", kus kõik osalejad saavad tunnustuse vastavalt tasemele.

Närvipinge oli suur

Leviti sõnul tegid meie väikeste mängijate saavutuse eriliseks heliloojapreemiad ehk see, et esitatud palade autorid valisid nad oma lemmikute hulka. "Lapsed olid tulemusi teada saades tohutult rõõmsad. Aga sellele eelnenud närvipinge oli ka suur," sõnas ta.

Näiteks Lagle esines oma vanuserühmas kõige viimasena ja pidi enne ära kuulama kõik 24 konkurenti. "Kuna esitada tuli kohustuslik lugu, mida ka paljud teised mängisid, siis keris pinge üles, et mina mängin ju natuke teistmoodi. Seetõttu oli väga oluline õpetajapoolne julgustamine, et sina lähed tegema oma asja," rääkis Levit. Ta lisas, et võitlustele peakski alati minema mitte eesmärgiga olla ilmtingimata teistest parem, vaid selleks, et näidata, mida me oskame.

Klaverilastel on Eestis enese proovilepanekuks võimalusi kaunis ohtralt. "Kes ikka tahab lastega väljas käia, siis selleks on festivali- ja konkursivõimalusi väga palju. Aga see tähendab, et lisaks koolitundidele peab laps kindlasti ka kodus harjutama. Kes koduse töö hooletusse jätab, sellel võistlustele paraku asja ei ole," nentis Levit. Ehk siis lastel peab olema kannatlikkust, püsivust ja töökust.

Levit lisas, et häid tulemusi on võimalik saavutada üksnes kolmnurgas laps-lapsevanem-õpetaja. "Kui üks komponent on nõrk, siis asi jääb lonkama," lausus ta. "Ja küsimus pole mitte selles, et lapsevanem peaks oskama pilli mängida, vaid et ta oleks lapse tegemistest huvitatud."

Õpetaja seisukoha paikapidavust tõestavad ilmekalt Emma Liisi Leidase vanemad, kellest kumbki ei oska klaverit mängida. "Meie oleme spordiga tegelenud," muigas ema Laura Leidas, lisades, et musikaalsed olid tema isa- ja emapoolsed vanavanemad.

Pillimängu tõid nende perre lapsed, kes said selle pisiku juba lasteaias, kusjuures Emma Liisi hakkas klaverit õppima suuresti tänu kaks aastat vanema õe Eva Kätliini eeskujule. Nii nagu ka jalgpalli mängima. "Nad on meil nagu sukk ja saabas," ütles ema Laura.

Vanem ees, noorem järel

Kui vanem õde on juba paljudel konkurssidel käinud, siis Emma Liisi jaoks oli tegu esimese kogemusega. "Konkursside eel leiame iga päev ikka selle tunni või pool, et harjutada," lausus ema. "On paremaid ja halvemaid päevi, aga üldiselt on Emma Liisi väga tubli. Isegi nüüd, pärast võistlust, kui õpetaja andis talle vaba päeva, tahtis ta pühapäeval ikkagi mängida." 

Mitmed erinevad harrastused tähendavad Tagaverel elava pere jaoks, et sõitmist on nii lastel kui ka vanematel. "Kooliajal on kergem, siis on tihtipeale trennid ja harjutamised kohe peale tunde. Tulevad õhtul poole kuueks koju. Päevad lähevad pikaks küll, aga selline meie bussiliiklus on," sõnas Laura Leidas.

Kuhupoole tüdrukute huvi lõpuks kaldub, ei oska ema täna arvata. "Vanem tütar on küll öelnud, et jalgpall on tähtsam, aga muusikaõpetaja ütleb, et tema vanuses on muusikakoolis kõige raskem aeg. Kui sellest üle saab, siis läheb jälle lihtsamaks. Ja Emma Liisi käib alles teises klassis, temale meeldib klaverimäng praegu väga," rääkis ema Laura. 

Pooleteise nädala pärast osalevad Orissaare noored pianistid Lagle Levit ja Meele Kelder juba Tallinna muusikakeskkooli korraldataval konkursil Eesti Kõla VIII. "See on juba väga kõva pähkel, aga me läheme sinna rõõmuga ja jälle uut kohta avastama," tõdes Kairit Levit.

Meie laste võimaluste kohta ei hakanud ta ennustusi tegema. Küll aga märkis, et noorte mängijate tase on Eestis praegu väga kõva. "Juba päris pisikesed mängivad nii, et kuula, suu lahti. Ja selliseid mängijaid on väga palju," ütles Levit, kelle sõnul on klaverimängu õppimine praegu Eestis väga heal järjel.

Tagasi üles