Muinsuskaitseamet paneb kratid museaale sõeluma ja valvama

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
Kratt Folli väljaõpetamine peaks tulevikus viima museaalide kirjeldamise täielikule automatiseerimisele.
Kratt Folli väljaõpetamine peaks tulevikus viima museaalide kirjeldamise täielikule automatiseerimisele. Foto: freepik.com

Saaremaa muuseumi kogudest saab treeningmaterjal muinsuskaitseameti projektis "Museaalide kirjeldamise kratt", mis hakkab õpetama tehisintellekti ära tundma ja kirjeldama Eesti muuseumide sadu tuhandeid museaale.

Tegu on juba teise muuseume puudutava projektiga, kus eesmärgiks tehisintellekti ehk krati arendamine. Novembris kiitis riigi infosüsteemi amet heaks eeltaotluse projektile, mille käigus asutakse katsetama säilitamise ja inventeerimise tehisintellekti nimega Kratt Sälli. Krati rakendamine peaks muutma muuseumiinventuurid mugavamaks ja kiiremaks.

Täna kulub muuseumide infosüsteemis ühe museaali inventeerimiseks kahe inimese poolt kokku keskmiselt 19 minutit. Tulevases ühishoidlas või suuremates muuseumides võtaks 2,5 miljoni objekti inventeerimine aega 47,5 miljonit minutit ehk 90,3 aastat. Tehisintellekt viib selle töö uuele tasemele.

Sarnaselt Sälliga on järgmine samm Kratt Folli väljaõpetamine, mis peaks tulevikus viima museaalide kirjeldamise täielikule automatiseerimisele. Selles projektis, mille käigus peaks valmima kirjelduskrati prototüüp, osaleb pilootasutusena ka Saaremaa muuseum. Muuseumi peavarahoidja Priit Kivi ütles, et loodav rakendus hakkab kasutama mitmesuguseid tehnilisi lahendusi, sealhulgas pildituvastustehnoloogiat, mis teeb museaalide kirjeldamise oluliselt kiiremaks.

Mis või kes on kratt?

Kratt on tehisintellekti süsteem ja põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne, õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid.

Tehisintellekti liigitatakse tihti kitsaks (ingl narrow, weak) ja laiaks (ingl general, strong). 

Kitsa tehisintellekti alla kuuluvad rakendused, mis suudavad täita mõnda konkreetset ülesannet sarnaselt inimesega. Tulemus võib küll olla halvem kui inimese puhul (näiteks vestlusrobot), kuid kui ta suudab seda teha oluliselt tõhusamalt, siis kombinatsioonis inimese täiendava rolliga võib suurendada märgatavalt protsesside efektiivsust. 

Laia tehisintellekti all mõeldakse sellist rakendust või süsteemi, mis on võimeline lahendama inimesele omaselt mis tahes ülesandeid.

Kõnealuste projektide puhul mõeldakse tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevat praktilist rakendust kitsa tehisintellekti tähenduses, mis täidab mingit kindlat funktsiooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles