Kristjan Rahu fond premeerib kullaleidjat 10 000 euroga

Jegor Klimov Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Ettevõtja Kristjan Rahu fond Vöimalus eraldas Jegor Klimovile septembrikuise kuningliku kullaleiu eest preemiaks 10 000 eurot, mis detektoristi kinnitusel läheb leiukoha edasisteks uuringuteks.

Arheoloog Marika Mägi uurimisrühma kuulunud Klimovi sõnul on preemia suurepärane üllatus, kuid ta ei kavatse seda endale jätta, vaid kasutada kullaleiukoha edasiseks uurimiseks. "Selle eest saab kaevamised ära teha ja jääb ülegi," kinnitas ta ja lisas, et niisugune oli kogu meeskonna otsus juba algusest peale. "See preemia ei pea tulema ainult mulle. Me leidsime kulla koos ja kõigil oli selles oma osa," sõnas Klimov.

Üks väliuuring peaks kullaleiukohas tulema juba eeloleval kevadel ja järgmine suurem kaevetöö suvel. Detektorist nentis, et kuna riigil pole praegu piisavalt raha, et uurimisi jätkata, siis sellised alternatiivid nagu Vöimaluse fond on väga teretulnud. "Mind häirib natuke ehk see, et selline žest pidanuks tulema siiski riigi poolt, mitte erafondilt. Riik on nüüd natuke piinlikus olukorras," lausus Klimov.

Mis detektoristide kogukonda puudutab, siis Klimovi hinnangul on erafondi preemia hobiotsijatele kindlasti positiivne signaal. "Nad näevad, et kui riik ei võimalda, siis leidub vähemasti tugevasti ajaloost huvitatuid inimesi, kes soovivad toetada."

"Leiud on meie rahva hindamatu rikkus ja antud liigutus sümboolne kogukondlik kummardus Jegorile ja kogu grupile," ütles Vöimaluse fondi asutaja Kristjan Rahu Saarte Häälele. Ta lisas, et preemia on signaal arheloogidele, proffidele ja paljudele teistele, et nende visa ja tihti nähtamatu töö on hinnas ning meie kõigi ootus on, et nad seda jätkaksid.

Preemiaraha oli üks 29st taotlusest, mille Vöimalus rahuldas, kusjuures preemiaks määratud 10 000 eurot lisas fondi asutaja tavapäraselt ühes voorus jaotatavale 50 000 eurole täiendavalt juurde.

Septembris Kesk-Saaremaalt muistsest ohverduspaigast kuldse maopeaotstega võru leidnud Klimov pöördus leiuautasu osas selgituse saamiseks muinsuskaitseameti poole. "Tahtsin luua pretsedenti. Kui detektorist läheb vabatahtlikult arheoloogiga kaasa uut muistist otsima, siis miks ei võiks ka temal olla õigus leiutasu saada? Mina näen, et praegust seadust saaks ka niimoodi tõlgendada, kuid ametnikud leiavad paraku, et see on kivisse raiutud," rääkis ta.

Klimov nentis, et leiuautasu käsitlev seadusepügal tahaks kindlasti uuendamist ja täpsustamist. Selles võiks olla sätestatud preemia ka arheoloogiga töötavale detektoristile, kuid väiksem kui leiuautasu.