Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/12/30/12841793t1h23b3.jpg)
- MAJANDUS: Kuressaares tegutsevad tööstused laienevad uue hooga
- SOTSIAAL: Selgusid aasta tegijad sotsiaalalal ja tervishoius
- HARIDUS: Kooli nimeks soovitakse Saaremaa ühiskolleegium
- SPORT: FC Kuressaare jätkab Premium-liigas
12. novembril kinnitas Saaremaa vallavalitsus Lääne-Saaremaal kehtima hakkava jäätmeveo hinna, mis on varasemast tunduvalt kõrgem.
Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm põhjendas hinnatõusu vajadusega muuta prügiveoteenus paremaks ja paindlikumaks.
"Segaolmejäätmete hinnatõusu põhjustab muu hulgas kohustus neid jäätmeid järelsorteerida ja maksimaalses ulatuses ringlusse võtta," lisas ta.
"Meie jaoks läheks prügivedu praegusest tunduvalt kallimaks, kui me ei oleks jäätmete kogumist ümber korraldanud," ütles Aste külas tegutseva korteriühistu Roheline juhatuse liige Taivo Kungla.
Kungla sõnul oli 18 korteriga elamu jaoks võetud vallalt tasuta kasutusrendile 4,5 m³ segaolmejäätmeid mahutanud konteiner, mis aga läbi roostetas. Ühistu taotles vallalt raha prügimaja ehitamiseks ning kui majake valmis, paigutas sinna väiksemad konteinerid – üks pakendite, üks paberi ja papi ning kaks segaolmejäätmete jaoks. Samuti on ühistul metsa ääres komposter.
"Kui oleksime nelja- ja poolekandist olmeprügikonteinerit edasi kasutanud ja jäätmeid mitte sorteerinud, oleks tühjendamise hind tõusnud tänaselt 118 eurolt 180 eurole kuus," ütles Kungla. "Kui jäätmeid sorteerida, peaks meie prügivedu tulema uue hinnaga soodsam kui on täna."
Lääne-Saares hind üle viie euro kallim
Bert Holmi andmeil hakkavad Kudjape ja Maasi jäätmejaamades 1. veebruarist kehtima uued vastuvõtuhinnad, kui vahetub jaamade operaator. "Varem tegeles Kudjape jäätmejaam korraldatud jäätmeveo käigus jaama toodud jäätmete piltlikult ühest hunnikust teise tõstmise ja mandrile sõidutamisega," ütles Holm Saarte Häälele eelmisel nädalal. "Veebruari algusest peab nii Maasi kui ka Kudjape jäätmejaama operaator hea seisma selle eest, et jaamadesse toodud jäätmed seaduses toodud nõuetele vastavalt ka taaskasutusse jõuaksid."
Uued korraldatud jäätmeveolepingud, mis jaamade vastuvõtutasu hinnatõusu arvesse võtavad, hakkavad kehtima 1. märtsist. Holmi sõnul on praeguseid jäätmeveolepinguid vaja seega ühe kuu võrra pikendada, et ka veebruaris saaks prügi veetud.
"See, et veebruaris on jäätmete üleandmistasud vedajatele valla jäätmejaamades praegustest kallimad, tähendab mõningast hinnatõusu osale klientidest juba veebruari algusest," tõdes Holm.
Ta lisas, et jäätmeveo hinnatõusuks veebruarist peavad valmistuma Kuressaare ja Ida-Saaremaa elanikud ning ettevõtted. Nendes piirkondades kallineb 240-liitrise konteineri tühjendus veebruaris vastavalt 1,89 ja 1,02 eurot.
Holmi sõnul tõusevad märtsi algusest seoses uute jäätmeveolepingute käivitumisega prügiveohinnad ka teiste piirkondade, välja arvatud Kuressaare elanikele.
Lääne-Saaremaal, kus korraldatud jäätmeveo riigihanke võitis OÜ Prügimees, tõuseb 240-liitrise konteineri tühjendustasu kohati kuni 5,63 eurot.
"Mujal jääb märtsist rakenduv hinnatõus kahe kuni viie euro piiresse," märkis Holm.
Novembris põhjendas Bert Holm hinnatõusu sellega, et prügiveoteenuse paremaks ja paindlikumaks muutmine välistab suure tõenäosusega riski, et Saaremaa valla maksumaksjatelt oleks tulevikus põhjust ringlussevõtutrahvi sisse nõuda.
Keskkonnaministeerium kinnitas Saarte Häälele aga, et töös ei ole ühtki eelnõu, mis näeks ette Eesti võimaliku prügitrahvi katmise valdade-linnade eelarvest.
Ühismahutid ja harvem vedu
Väikseim võimalik mahuti on edaspidi 80 liitrit. Soovi korral võib eramajapidamistest segaolmejäätmeid, vanapaberit ja pakendijäätmeid üle anda ka kilekotiga ilma erimahutit soetamata. Prügi äravedu saab tellida sagedusega ühest korrast kahe nädala jooksul kuni ühe korrani kvartalis. Erandiks on konteinerisse kogutud biojäätmed, mille konteinereid tühjendatakse kord kuus või kord kahe nädala jooksul.
26. novembri Saarte Hääl kirjutas, et kallinev prügivedu ärgitab Saaremaa valla elanikke ühismahutite kasutamise kõrval harvendama konteineri tühjendamise sagedust ja soetama väiksemaid konteinereid.
Vallavalitsuse jäätmete peaspetsialisti Katrin Koppeli sõnul saab ühismahuti kasutusele võtmise kokkuleppe teha vaid sellise kinnistu puhul, kus on olemas kõik konteinerid, mis seal eeskirja järgi olema peavad.
12. detsembri Saarte Häälest võib lugeda, et ligi pool tuhat Saaremaa valla korteriühistut peab uuel aastal kohustuslikus korras soetama prügikonteinerid vanapaberi ja biojäätmete kogumiseks.
Monika Metsmaa
SOTSIAAL
Selgusid aasta tegijad sotsiaalalal ja tervishoius
Saaremaa vallavalitsus kuulutas Kuressaare kultuurikeskuses välja maakonna silmapaistvamad tegijad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas.
Aasta tegija tiitel kuulutati välja neljas kategoorias, nominente oli üle kümne.
Aasta arsti tiitel kuulub perearst Eve Nurmekivile Kuresaare perearstikeskusest. Aasta tervishoiutöötajana pälvis tunnustuse Muhu perearstikeskuse üle 30-aastase staažiga pereõde Helmi Valdna. Aasta hoolekandjaks nimetati sotsiaalpedagoog ja Noorte Tugila spetsialist Lii Vanem, kes kaitseb laste heaolu ja õigusi ning on suureks toeks ja abiks sotsiaaltöötajatele ja lastekaitsespetsialistidele. Aasta sotsiaaltöötaja on Muhu vallavalitsuse sotsiaalnõunik Triin Valk.
Aasta tervisepanuse andis aga SA Kuressaare Haigla, kes jätkas saarlaste terviseteadlikkuse tõstmiseks loengusarja "Haigla kohtub kogukonnaga". Kiitust pälvis ka haigla hea koostöö Saaremaa vähiühinguga, onkoloogivastuvõttude korraldamine ning tõik, et haigla teeb ettevalmistusi keemiaravi osutamiseks. Samuti asus Kuressaare haigla taas tubakasõltlasi nõustama.
MAJANDUS
Kuressaares tegutsevad tööstused laienevad uue hooga
Juurdeehitiste kasuks on otsustanud näiteks nii lennukitööstusele isoleeritud juhtmeid tootev Ionix Systems kui ka elektroonikatööstus Ouman Estonia. Ionix Systemsi umbes 1300 m² juurdeehitis Kuressaares Pikal tänaval kerkib otse praeguse tehase taha. Tööstuse tegevjuhi Margus Tangu sõnul on laienemise põhjus lihtne – senised ruumid jäid lihtsalt kitsaks. Laienemisplaanidega seoses vajab ettevõte Tangu sõnul lähiajal kahtlemata ka rohkem töötajaid.
/nginx/o/2019/11/19/12750955t1haa60.jpg)
Samamoodi rääkis laienemisplaanidest elektroonikatööstus Ouman Estonia OÜ, mis juba mõnda aega tegutseb Kalevi tänaval. Tõsi, esialgu ei ole neil veel ehitamiseks läinud, tunnistas tööstuse juht Erik Keerberg, ehitus on kavandatud tulevasse aastasse, algust peaks tehtama kevadel. Uus tootmishoone peab kavade kohaselt valmis olema augusti lõpuks.
Sügise hakul kirjutas Saarte Hääl ka elektroonikatööstusest Tepcomp OÜ, kes samuti ei saanud vanal pinnal tootmismahtu enam kasvatada. Nemad küll juurdeehitist ei teinud, vaid leidsid tööstusele suuremad ruumid linna teises otsas.
SPORT
FC Kuressaare jätkab Premium-liigas
Kuigi jalgpalli Premium-liiga üleminekumängude korduskohtumises kaotas FC Kuressaare kodus 1 : 2 Pärnu Vaprusele, kindlustas meeskond tänu võõrsil saadud 4 : 1 võidule endale ka järgmiseks hooajaks koha kõrgemas seltskonnas.
Peatreener Dmitrijs Kalašnikovsi sõnul on kahju, et oma fännide ees kaotati, aga homme on see ununenud. “Nii väga tahtsime jääda ja saarele Premium-liiga kohta hoida, et kohati tekkis mängijates hirm, sest see on nii oluline. See jättis mängule kindlasti oma jälje,” rääkis peatreener.
HARIDUS
Kooli nimeks soovitakse Saaremaa ühiskolleegium
Saaremaa ühisgümnaasium korraldas nimekonkursi põhikoolile, milleks SÜG seoses riigigümnaasiumi avamisega 2021. aastal reorganiseeritakse. Konkursi mitmest voorust väljus võitjana nimi Saaremaa ühiskolleegium, mis sai viimasel hääletusel kolme nime seast 45 protsenti häältest. Teiseks tuli Kuressaare Hariduse kool ja kolmandaks Kuressaare linnakool.
Nimevalik tekitas kohe mitmeid eriarvamusi. Selle poolt ei ole ka keeleteadlased, kelle arvates on sõna "kolleegium" eksitav. Kooli nime peab kinnitama Saaremaa vallavolikogu. Kuressaare gümnaasium on varemalt oma tulevaseks nimeks pakkunud Kuressaare Nooruse kool, mis on leidnud head vastukaja.
KULTUUR
Konkurss "Serva pääl" sai esimesed laureaadid
Tänavu kevadsuvel võttis Saarte Hääl ette julgustüki ja kuulutas välja kirjandusvõistluse. Käsikirju laekus veerandsajalt autorilt ja novembri lõpuks oli ka žürii oma töö teinud. Esimene võistlus sai neli laureaati. Need on Aarne Ruben, Piret Jaaks, Olavi Antons ja Meeli Hallik.
Humanistlik akt, nii nagu määratles loomevõistlust "Serva pääl" žüriisse kuulunud kirjanik Ülo Tuulik, saab uuel aastal jätku, nii et kirjarahval tasub pliiatsid ja suled teravad ning klaviatuurid puhtad hoida.
PÕLLUMAJANDUS
Kaido Kirst sai Inglismaa viljelusvõistlusel kolmanda koha
Saaremaa nimekaim viljakasvataja Kaido Kirst saavutas Inglismaa viljelusvõistlusel saagipotentsiaali realiseerimise arvestuses kolmanda koha ja pälvis korraldajatelt aukirja.
Selles võistlusklassis pandi võistluspõllu saagivõimekus paika põhiliselt ilmastikuolude ja mullaviljakuse põhjal. Kaido Kirst osales võistlusel Väljakülas asuva 10,6 ha suuruse põlluga, kust inglaste hinnangul võiks maksimaalselt saada üle 11 tonni vilja. Kirst koristas põllult 9,6 tonni nisu ehk 86% võimalikust, millega saavutas kolmanda koha. "Saaremaa tingimustes on nii viletsates oludes nii kõva saak supertulemus," lausus Eesti põllumehed Inglismaa viljelusvõistlustele viinud Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Inglaste võistlustel võtsid mõõtu ligemale kümne Lääne-Euroopa riigi viljakasvatajad kokku umbes 300 võistluspõlluga.