Saaremaa viljasaak kasvas kaks korda

HEA VILJA-AASTA: Kaido Kirst tõi oma põldudelt eelmisel aastal kuivatisse kaks korda rohkem vilja kui põuasel 2018. aastal. Foto: Egon Ligi / Saarte Hääle arhiiv

Võrreldes põuase 2018. aastaga said Saaremaa viljakasvatajad lõppenud aastal kaks korda rohkem teravilja.

Ülemöödunud aasta 15 694 tonni asemel koristasid Saaremaa põllumehed mullu 30 378 tonni vilja, mis jääb alla vaid 2015. aasta saagile (33 470 tonni).

Võrreldes kahte viimast aastat, tõi Saaremaa viljakasvataja Kaido Kirst välja, et 2018. aastal oli viimaste aastakümnete rängim põud, kus poolsada päeva järjest ei sadanud piiskagi vihma. Ka 2019. aasta oli Saaremaale omaselt pisut põuane, kuid tavapärase piires. 

"2018 oli ikkagi uskumatult halb," meenutas Kirst, kelle tollane saak kujunes tavapärasest enam kui kaks korda kehvemaks.

2019. aasta saagikus oli maakonnas 3458 kg/ha, mis on kõigi aegade kolmas tulemus. Siiani on jäänud ületamatuks 2015. aasta 3842 kg/ha. Saarlaste keskmine saak jääb alla Eesti keskmisele, mis oli 4459 kilo. Maakondadest oli kõrgeim saagikus Jõgevamaal (5302 kg/ha). Teraviljade kasvupind oli mullu 8786 ha, kõige enam kasvatati nisu (3425 ha).

Kartulit kasvatasid saarlased möödunud aastal 88 hektaril ja said saagiks 1411 tonni kartulit. Võrreldes nõukogude ajaga, kui Eesti kartulitoodang liikus suuriigi elanike toidulauale, on kartulikasvatus siinmail üpriski kokku kuivanud. Nõukogude aja kohta statistikaametil andmeid ei ole, kuid isegi võrreldes 2004. aastaga on kartuli osatähtsus põllukultuurina järjest vähenenud. 2004. aastal oli Saaremaal kartulit maas 684 hektaril ja saak oli 8051 tonni. 

Selle sajandi suurima saagi korjasid porgandikasvatajad, kes kogusid 15 hektarilt 671 tonni porgandit. Aasta varem kasvas porgand üheksal hektaril ja saaki koristati 297 tonni. Küüslauku kasvatati kuuel hektaril 10 tonni, rohelist hernest 16 hektaril 44 tonni.

Möödunud aastal pandi Saaremaal maha ligemale 1000 hektarit tööstuslikku kanepit. Kas alanud aasta toob kanepikasvatusele järje, näitab aeg.

Möödunud aasta oli taimekasvatajatele varasemast soodsam ja tõi nii kogusaakide kui ka hektarirekordeid. Statistikaameti andmete alusel kujunes lõplikuks teraviljasaagiks 1 625 000 tonni. Kartuli kogusaak 120 500 tonni oli viimase kuue aasta parim ja ka avamaaköögiviljade saak muljetavaldav 77 000 tonni.