LUUBI ALL ⟩ Politseile teevad muret koduvägivald ja noored

Kohtunik Kristel Pedassaar, Lääne prefekt Kaido Kõplas ja Kuressaare politseijuht Rainer Antsaar.

FOTO: Erinevad autorid

Möödunud aastal kasvas Saaremaal märgatavalt lähisuhtevägivalla ning alaealiste vägivallategude arv, ütleb Kuressaare politseijuht Rainer Antsaar. Kurb statistika näitab ka seda, et tõenäosus koduseinte vahel peksa saada on kõige suurem pühade eel ja nädalavahetustel, enamasti õhtul kell 19–22.  

Kui palju oli möödunud aastal lähisuhtevägivalla juhtumeid, seda ei oska keegi öelda: politsei käsutuses on vaid andmed selle kohta, kui palju vägivallajuhtumitest teada antakse. “Oleme palju infot saanud, aga kindlasti mitte piisavalt,” rõhutas Lääne politseiprefekt Kaido Kõplas Kadi raadio saates “Keskpäev”, lisades, et lähisuhtevägivallast politseile teadaandmine ei ole kaebamine. Ka ei too see vägivallatsejale automaatselt kaasa kriminaalkaristust. Politsei peaülesanne on probleeme lahendada ja vägivalda ära hoida. Vägivalla juured ulatuvad palju sügavamale, kui võiks arvata. Sageli on vägivallategude taga alkohol ning vanemate kaklusi näevad enamasti pealt ka lapsed. “Lapsed peavad nähtud vägivalda normaalseks, lähevad välja ja elavad ennast välja teiste peal,” ütles Kõplas.

Möödunud aastal sai politsei 235 lähisuhtevägivalla teadet. 55 juhtumi puhul algatati kriminaalmenetlus (teiste seas kaks vägistamist, mille puhul eeluurimine veel käib, 49 kehalist väärkohtlemist, kaks ähvardamist ja üks avaliku korra raske rikkumine). Lähisuhtevägivallast võrsus ka möödunud aasta üks võikamaid kuritöid, naise süütamine. Veel üks tapmiskatse leidis aset Kuressaare sotsiaalmajas. Mõlemad juhtumid ootavad kohtulahendit.

Narko ja noored on teineteist leidmas

Kuressaare politseijuhi Rainer Antsaare sõnul satuvad alaealised üha sagedamini narkootikumide küüsi. Kui 2017. ja 2018. aastal tuli politseil tegeleda kahe noore narkotarvitajaga, siis möödunud aastal oli neid juba 16. 

Politsei on hakanud sõltuvusainetele üha rohkem tähelepanu pöörama, ütleb Antsaar. “Me püüame üha rohkem jälile saada, kust ja kellelt lapsed neid aineid saavad. Infot liigub palju. Aga näeme seda, et tarvitajatena satuvad politsei huviorbiiti ühed ja samad tegelased.” Politsei on hakanud noori trahvimise ja karistamise asemel saatma rehabilitatsiooniprogrammidesse: trahvi maksab niikuinii lapsevanem ning see ei pruugi lapsele piisavat mõju avaldada.

Uimastiennetusprogrammi “Puhas tulevik” eesmärk on vähendada alaealiste seas uimastite tarvitamist ja narkosüütegusid. Programm kestab kuus kuud ja selle käigus peavad noored koos vanematega osalema aruteludel ja nõustamisel, samuti lubama politseil vähemalt korra kuus end lühikese etteteatamise peale narko-kiirtesti abil testida. 2019. aastal saadeti Saaremaalt programmi kuus last. Kui nad poole aasta jooksul narkootikume ei tarbi, siis karistust ei järgne. Samamoodi püütakse noori innustada loobuma tubakast.

Lääne prefektuuri prefekt Kaido Kõplas rääkis “Keskpäeva” saates, et murekohti Saaremaal jagub. “Vägivald. Ikkagi vägivald,” ütles ta. Nagu mujalgi Eestis, kipuvad Saaremaa noored aina rohkem vägivallatsema. “Näeme selles suurt probleemi.” Probleem ei ole ainult poistega, vaid ka noorte neidudega. Mõned tütarlapsed on Kuressaares politsei alalised kliendid, ütles prefekt. 

Saaremaa on prefekti sõnul noorte narkoennetuse hästi tööle saanud. Lahendus peakski peituma mitte karistustes, vaid muudes mõjutusvahendites. Aeg, mil politseil oli vaid karistaja roll, on Kõplase sõnul möödas: “Peame inimese õigele teele suunama ja valima selleks õige mõjutusvahendi.”

“Lähisuhtevägivallast politseile teadaandmine ei ole kaebamine. Ka ei too see vägivallatsejale automaatselt kaasa kriminaalkaristust.”

- Lääne prefekt Kaido Kõplas    

Kurjategijad tekitasid 2018. aastal varalist kahju 305 000 euro väärtuses, möödunud aastal kasvas kahjusumma hüppeliselt 842 000 euroni. Sissemurdmiste hulk on vähenenud, samas kasvab pidevalt varguste arv, eriti poodides. Möödunud aastal ärandati Saaremaal kümme autot, aasta varem tuli ärandamisi ette kolm korda. 

Kelmus kogub viimasel ajal hoogu

Avaliku korra raske rikkumise puhul oli politsei möödunud aastal varasemaga võrreldes palju resoluutsem: trahvi sai 43 inimest (aasta varem vaid 23). 

Paljud saarlased langesid möödunud aastal kelmide ohvriks. 2018. aastal läks Saaremaal kirja vaid üks internetikelmuse juhtum, 2019. aastal aga juba 14. Kelmuspettusi on keeruline uurida ja see nõuab palju aega. Lääne politseiprefekt Kaido Kõplas pani raadiosaates esinedes südamele, et inimesed peaksid säärastel puhkudel säilitama kainet mõistust: telefoni teel, eriti veel võõrkeeles, ei tehta mingeid investeerimistehinguid.

Liiklusohutus sõltub kõigist

Inimkannatanutega liiklusõnnetusi polnud Saaremaal 2019. aastal ühtegi. “Küll aga teame, et 2020 nii roosiline ei ole,” viitab Kuressaare politseijuht Rainer Antsaar kolme hukkunuga liiklusõnnetusele jaanuari alguses. 

“Eks eelmisel aastal oli pisut õnne ka,” sõnas Lääne prefekt Kaido Kõplas Kadi raadiole.

“Kriminaalses joobes autojuhtide arv on suur. Ja me räägime praegu ainult tabatud juhtidest,” ütles prefekt. Tegelikult võib see arv olla oluliselt suurem. Politsei tabas 2019. aastal 171 joobes juhti (2018 tabati alkoholi pruukinud juhte 180), joobes juhtimise eest sai kriminaalkaristuse 58 inimest. 

Kas seadus on Eestis roolijoodikutega liiga leebe? Kaido Kõplase sõnul pole rooli-joodikute vangi panemine lahendus: “Alkoholism on haigus. Ka juhiloa äravõtmine ei aita, sest ega luba ei sõida. Kui inimene oskab sõita, siis rooli ta ka läheb. Oleme roolist tabanud ka 11–12-aastased.” Prefekt rõhutas, et joobes inimest peaks püüdma roolist eemale hoida ka tema kaaslased, lähedased ja sõbrad. Juba praegu on inimesed hakanud politseile kahtlase sõidustiiliga autodest üha rohkem teada andma. 

Kohtunik Kristel Pedassaare sõnul on korduva joobes juhtimise karistusi 2017. aastast juba karmistatud. Vangla ei ole koht, mis inimesi imelisel moel vooruslikuks ja seadus-kuulekaks muudaks, ütleb Kuressaares rohkem kui 30 aastat kohut mõistnud Pedassaar. “Mõni tuleb vanglast välja veendumusega, et enam ta sinna tagasi minna ei taha. Aga teine tuleb välja veel kangema inimesena, kui ta enne oli.”

Ka kohtu ees käituvad inimesed erineval moel. “Mõni lubab pudrumäed kokku,” ütleb kohtunik. “Teine ei tunnista üldse oma süüd.” 

“Mõni tuleb vanglast välja veendumusega, et enam ta sinna tagasi minna ei taha. Aga teine tuleb välja veel kangema inimesena kui ta enne oli.”

- Kohtunik Kristel Pedassaar

Pedassaare mäletamist mööda pole ükski neist, kellele pärast seadusemuudatust on korduva joobes juhtimise eest määratud šokivangistus või auto ära võetud, uuesti kohtusse tema ette sattunud. Juhiloast ilmajäämise asemel on süüdistatavad sageli meelsamini nõus suurema rahalise karistusega. 

Seaduste karmistamist peaks kohtuniku sõnul siiski hoolikalt kaaluma: mida kauem on inimene vanglas, eemal ühiskonnast, seda raskem on tal pärast tavaellu naasta. “Siin ei ole ühte retsepti,” rõhutab Pedassaar.

Tagasi üles
Back